Vereloome tüvirakkude siirdamist kasutatakse sageli paljude vereloome- ja lümfisüsteemihaiguste raviks, selgitab Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja Ain Kaare.

Vereloome tüvirakkude siirdamise puhul hävitatakse patsiendi enda haiguslik vereloome eelneva intensiivse keemia- või kiiritusraviga ning see taastatakse siirdamise käigus ülekantavate doonori vereloome tüvirakkude poolt.

Siirdatavad rakud peavad sobima patsiendi koesobivuse antigeenidega ja esmalt püütakse Ain Kaare sõnul doonorit leida patsiendi õdede-vendade seast. Kui see ei õnnestu, pöördutakse luuüdidoonorite registri poole.

Register põhineb anonüümse doonori kingil anonüümsele patsiendile. Sellega liitunud vabatahtlikud peavad valmis olema vereloome tüvirakkude annetuseks ükskõik millisele patsiendile nii siin- kui ka sealpool riigipiire.

Nimelt on erinevate riikide registrid Ain Kaare ütlust mööda liitunud ühtseks võrgustikuks, mis tagab siirdamiseks sobilikke rakkude jõudmise abivajavale patsiendile. Praeguseks on selle võrgustikuga liitunud üle 100 luuüdidoonorite registrit kokku ligi 15 miljoni vabatahtliku liitunud doonoriga.

Et aidata abivajajaid, kutsub Ain Kaare kõiki liituma vereloome tüvirakkude doonorite registriga, lähemat infot selle kohta leiab internetileheküljelt kliinikum.ee/luuydi

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis