35 kommentaari

N
Nojah  /   09:39, 13. aug 2017
Artikkel lõppes liiga äkki. Nagu välgusähvatus. Paar lauset keravälgu kohta oleks omal kohal.
E
erks  /   22:59, 13. juuli 2016
Ka temperatuur välgukanalis võib küündida kuni 15-st tuhande kraadini.
V
Veel vaaremad ja vaarisad  /   10:11, 13. juuli 2016
rääkisid palju keravälgust. Täna ei sönagi. Kas on öige, et raju ajal peab aknad kinni hoidma, et ei tekiks tuuletömbust, mis omakorda pidi tuppa tooma keravälgu.
K
kolm põrsakest ja kaval hunt  /   19:59, 12. aug 2017
kui elukoht on puust ehitatud puust ja punaseks siis olge lahked, loodusel on oma jõud aga kavalam elab seal kus on kõik organiseeritud
K
ka minu vanemad rääkisid keravälgust  /   20:16, 12. aug 2017
ilmselt olid siis teised ajad ja kuna ILM muutub ja kohaneb olukordadega, siis KERAVÄLK on oma tegemised teinud ja väljendub teises olekus. Lugupidamisega
K
Kax Facti  /   09:35, 11. juuli 2016
Mulle meeldis ühe saksa uurimisgrupi selgitus äikese kohta: 1. Seni pole ikka veel täpselt teada, miks ja kuidas äike tekib. 2. Absoluutselt kindalat kaitset välgulöögi vastu pole olemas.
K
ka mina olen Sinuga ühel arvamusel  /   21:30, 12. aug 2017
millest keegi aru ei saa, seda pole ka olemas
T
Tauber.  /   15:41, 13. aug 2017
Mis sajandil see Saksa uurimisgrupp tegutses ....?
F
füüsik  /   16:41, 10. juuli 2016
Selle asjanduse nimi on ikkagi Faraday puur, mitte kast. ;)
A
asjaosaline  /   21:26, 12. aug 2017
olen näinud välgu sähvatust aga müristamise kuulmine on jõudnud minuni isegi ühe tunni tagant
S
sussu  /   23:31, 19. mai 2013
oleks võinud ka keravälgust kirjutada ..
T
Tavalisel ja keravälgul  /   14:40, 10. juuli 2016
eriti vehet polegi. Ainult, et keravälk lööb keradesse.
S
Sussule  /   01:24, 11. juuli 2016
Keravälk - keradega välk!
E
ee  /   21:49, 19. mai 2013
nii palju kirjuvigu :s
K
Kiirusest  /   20:02, 19. mai 2013
340m/s on heli kiiruseks kuivas õhus 20 kraadi juures, 332m/s 0 kraadi juures.
K
K.T. to Ain Kallis  /   16:05, 19. mai 2013
Lp Ain Kallis, olin tunnistajaks äikesele, välgule ja paugule 1976.aastal Mustamäel paar päeva enne Jõululaubat.
Päev jäi meelde seetõttu, et just sain oma diplomi kätte ja läksin TPIst Vilde teele sündmust pidulikult tähistama.
S
Sama siin  /   05:55, 13. aug 2017
Isegi kaks-kolm korda detsembriäikest olnud. Mõned aastad tagasi lõi jõulu teisel pühal või päev hiljem üksik välk Tallinna Teletorni, aasta varem oli detsembris Lasnamäe kohal olnud. Veel varasemal aastal oli kõuesähvatus ja kärgatus detsembri esimeses pooles. Kõigil juhtudel oli tegu üksikute välkudega ja esinesid koos lumetuisuga. Siis, kui olid lumerohked talved.
P
palun kirjeldage virmalistest  /   22:18, 13. aug 2017
lapsepõlves ,20 kraadise pakase ajal nägin õhtupimeduses taevas vikerkaarevärvilisi helendusi, kuidas seda nähtust seletada
K
kunagises isa  /   13:33, 19. mai 2013
talus tehti heina koorem iga aasta ühte kohta.iga aasta lõi välk selle põlema.eestlase kangus on piiritu.kui küsisin isa käest, et miks vanaisa nii kangust täis, et tehku teise kohta. vastus oli vanale koerale uusi trikke jne.
V
vanale koerale uusi trikke ei õpetata  /   20:45, 12. aug 2017
kui sul natuke oidu on siis õpi oma isa ütlemistest
-
-> Jah, 20:52!  /   10:36, 19. mai 2013
Olen sinuga ühte meelt! Aga - kuna praegu on just sellised äikeselised ilmad, siis päris lahedalt ja kõva häälega naerda ma küll ei julge! Mine tea, kust pauk lajatab...
A
Aastaid naabrinaist jahtinud  /   09:16, 19. mai 2013
no kätte ei andnud. Sai ka teine pisikese välgusähmaka. Nüüd on lahkus ise.
T
to sandri  /   08:26, 19. mai 2013
vaakumis ei levi hääl üldse!!!
S
sandri füüsikaõpetaja  /   07:52, 19. mai 2013
340 m/s on vaakumis. keskmise tihedusega õhu käes on 332
S
sander  /   04:50, 19. mai 2013
"kõigest 332 m/s"-ülla ülla, kas on uued mõõtmise tulemused. Minule õpetati kunagi hääle levimiskiiruseks 340m/s.
P
poogen  /   22:36, 18. mai 2013
irw põhi nali
Kui me näeme välku, aga müristamist ei kuule, siis: a) oleme ilmselt pihta saanud; b) lõi välku väga kaugel. Niisugust tumma välku nimetatakse põuavälguks ehk pälguks.
tegelikult võib olla välk ka ligidal,mis sest,et kaugel müristab
pool teemast on mõõda pandud
J
jüri  /   21:18, 18. mai 2013
vanasti räägiti,et kui väku lööb siis loed ja iga sekund on kilomeeter ja nii saad teada kui kaugel see oli.
T
taat  /   18:57, 10. juuli 2016
sxee oli siis kui koolis ei käidud ja füüsikat polnud olemaski veel
E
Enno  /   20:59, 18. mai 2013
Müristamisel heli leviku keskmine kiirus ei tarvitse olla suurusjärgus 1 kilomeeter 3 sekundi kohta. Nimelt võib lööklaine leviku kiirus olla tunduvalt suurem. Vähemasti nii väidab selline teadusala nagu gaasidünaamika, kus tänu õhu kokkusurutavuse arvestamisele tekivad mittelineaarsed efektid. Nii et lugedes pärast välkgusähvatust kuni müristamise alguseni sekundeid ja jagades tulemuse kolmega, saab määrata välgu minimaalse kauguse, aga see vib ka suurem olla.
J
Jah  /   20:52, 18. mai 2013
"Kui me näeme välku, aga müristamist ei kuule, siis: a) oleme ilmselt pihta saanud;"
Minujaoks täiesti päeva- kui mitte nädala nael! :D
  /   20:28, 18. mai 2013
Mul taksid pugesid ka voodi alla ja anult kärsad paistsid :)
  /   22:35, 12. aug 2017
Esimest korda loen,et taksil on kärss.kas ta moondus seaks?Koeral ikka koon.
P
paugu-juta  /   20:26, 18. mai 2013
mul tõmbas kohe kerest lahti kui esimene pauk kärgatas!!! kes kompenseerib selle jama???
N
Nojah  /   09:46, 13. aug 2017
Loe artiklit. Seal selgelt kirjas, et jumal juhatab seda paraadi.
M
Margus  /   17:51, 18. mai 2013
Ka mööblit ei tasu pistikupesade vastu panna.
Hiiumaal oli juhus, kus välk löi lähedale ja pistikutest lendas tuld.
Ülakorrusel süttis diivan, mille seljatugi oli vastu pesa.

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis