Välk. (Mati Hiis)

Avaldasime äikeselise 2006. aasta augustis loo, mis sobib tänasesse päeva nagu valatult. Tuletame meelde, mis on äike ja kuidas tekib välk!

Suured pilved elektriseeruvad. Näiteks nii, et kõrgemates kihtides on negatiivne laeng, alumistes positiivne. Pilve all, selle positiivse laengu vastas, tekib näiteks puudes ja kirikutornides omakorda negatiivne laeng. Kogu lugu võib olla ka vastupidi: pilve kõrgemates kihtides on positiivne laeng, alumistes negatiivne, maapinnal positiivne. Et erinimelised laengud tõmbuvad, toimub nende vahel sädelahendus, mida meie näeme välguna.

Välgu keskmine eluiga on 0,2 sekundit.
Silmale nähtava välgusähvatuse jooksul käib "välgunool" üles-alla 10-20 korda.

Väga palju välke lööb maa poolt pilvedesse.

Iga välguga kaasneb müristamine. Müristamine on välgukanali (pliiatsi kuni käsivarre jämedune) levimisest tingitud kõrge rõhuga piirkondade kiire tekkimine ja kadumine. Põhimõtteliselt kukub välgukanal hirmsa raksatusega kokku - seda pauku me siis kuulemegi.

Mida kaugemal välku lööb, seda hiljem me mürinat kuuleme. Et valgus jõuab sekundiga umbes 300 000 kilomeetri, heli aga kõigest 332 meetri kaugusele, saab välgu vahemaad mõõta sähvatusest alates sekundeid loendades. Mõõtkava: kolm sekundit võrdub üks kilomeeter.

Kui me näeme välku, aga müristamist ei kuule, siis: a) oleme ilmselt pihta saanud; b) lõi välku väga kaugel. Niisugust tumma välku nimetatakse põuavälguks ehk pälguks.
Välk võib lüüa äikesepilvest koguni 20 kilomeetri kaugusele.
Ilmainimene Ain Kallis ei suuda meenutada Eesti lähiajaloost ainsatki detsembriäikest, küll aga mäletab ta mitut jaanuaritormi, kus pikne on korra kärgatanud. Äike on rohkem suvekuude, iseäranis juuli ja augusti teema.

Igas sekundis sähvib maakeral umbes 100 välku.

Sageli kaasnevad äikesega rahe ja trombid.

Eestis on aastas keskmiselt 15-25 äikesepäeva.

Lääne-Eestis on äikest vähem, Kagu-Eestis aga rohkem. Loogika: sisemaal on soojem, maapind kuumeneb paremini, soodest-rabadest aurustub hunnik vett, millest tekivad rünkpilved. Et mere ääres on tavaliselt jahedam ja sedavõrd suurejoonelist aurustumist ei toimu, on ka rünkpilvede tekkeks materjali vähem.

Äikesepilve alumine äär on maapinnast umbes 300 meetri kõrgusel (madalatel muidupilvedel on ots ehk 100 meetri kõrgusel), ülaserv võib küündida 5-6 (vahel koguni 10) kilomeetrini.

Keskmine korralik äikesepilv evib sama palju energiat kui paar Hiroshimale heidetud aatomipommi.

Kui tavalise elektripirni sisselülitamisel on voolutugevus 0,3-0,5 amprit, siis välgus võib voolutugevus ulatuda 200 000 amprini.

Välgu temperatuur on Celsiuse skaala järgi umbes 3000 kraadi, natuke rohkemgi.

Üks piksekärgatus toodab õhku ligi poolteist tonni põllumajanduslikult kasulikke lämmastikuühendeid!

Põhimõtteliselt lööb välk sinna, kuhu jumal juhatab. Et jumal võib juhatada välku korduvalt sama objekti või inimese pihta, ei vasta tõele vanarahva ütlus, et välk kaks korda ühte kohta ei löö. Moskva teletorn pärib ühe äikese ajal mitu raksu. Inglismaal põles üks ja seesama kirik mitu korda äikesetabamusest maha, enne kui inglased usaldasid ameeriklase leiutet piksevarda tornitippu panna.

Kuna vanal heal Inglismaal usuti, et kirikukellade helistamine hoiab äikese eemal, oli 17.-18. sajandil kellamehe professioon sealkandis ohtlikumaid elukutseid: mõnekümne aasta jooksul sai kirikutorni löönud välgu tõttu surma ligi kolmkümmend kellameest.

USAs saab igal aastal välgu tõttu otsa sadakond inimest. Tuhatkond jääb aga ellu! (Teinekord mõjub välgutabamus koguni tervendavalt: välgust rabatud kurdid on saanud kuuljaiks, pimedad nägijaiks.)
Virginia Piksevardaks hüütud looduskaitseala ratsavalvurit Roy C. Sullivani tabas 1942.-1977. aastani välk seitsmel korral! Kord kaotas ta varbaküüne, paaril juhul süttisid juuksed jne.

Makedoonias elab naine, kelle kõik kolm abikaasat said järgemööda surma välgulöögist.

Ühe Ameerika mehega läks nii, et välk lõi traktorisse, millega ta sõitis. Põrutada saanud traktoristi haiglasse sõidutanud kiirabiauto sai omakorda välgutabamuse, paiskus kraavi ja esimesest välgust eluga pääsenud mees sai hukka.

Tegelikult on auto üks kindlamaid kohti, kus välgu ajal olla. Et auto on metallist, liigub masinat tabanud välk ainult mööda välispinda ja vihmast märjad kummid maandavad välgusahmaka ära. (Niisugust nähtust, kus elektronid liiguvad ainult mööda keha välispinda, nimetavad füüsikud Faraday kastiks.)

Seevastu puu all, eriti üksikult kasvava võimsa tamme (vt. nt. Tamme-Lauri tamm) all ei maksa äikese ajal passida. Lehtpuudest tõmbab just tamm usinasti välku ligi. Tõenäoliselt välgule maandavalt mõjuva juurestiku tõttu. Okaspuudest meeldib välgule kuusk.

Välk liigub piki puud allapoole koort mööda, sest puukoor on niiskem kui säsi.

Vesi on üldse hea välgumagnet. Tihti tabab välk mitte künka tippu, vaid nõlva - kuna seal on allikaterohkem koht.
Äikese ajal ujumine ei ole kindlasti mõistlik tegevus - supleja peanupp on ju järvepinna kõrgeim punkt ja seega välgule hea sihtmärk. Samamoodi on ohtlik olla piksevihma ajal vannis. Vann on enamasti metalltorude vahendusel veesüsteemiga ühendatud ja kui välk juhtub sellisesse torustikku lööma, võib vannisolija lihtviisiliselt ära keeda.

Ka traadiga telefoniga pole mõistlik äikese ajal rääkida. Eestiski on juhtunud, et välk on telefoniliini lüües parasjagu kõnet pidanud inimese kurdiks kärgatanud.

Televiisorid ja arvutid tasub äikese ajal vooluvõrgust lahti ühendada - et nad ülepingest kannatada ei saaks, kui välk juhtub elektriliinidesse lööma.

Muidu on korralikult maandatud piksevarrastega varustatud maja äikese ajal üsna turvaline koht.

Autor tänab meteoroloog Ain Kallist konsultatsioonide eest.

Jaga artiklit

35 kommentaari

N
Nojah  /   09:39, 13. aug 2017
Artikkel lõppes liiga äkki. Nagu välgusähvatus. Paar lauset keravälgu kohta oleks omal kohal.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis