Eesti esimest pankrease ja neeru üheaegset siirdamist juhtis kirurg Marko Murruste, kelle jaoks oli see ühtlasi elu esimene 13 tundi kestnud operatsioon. (ALDO LUUD)

Eestis esmakordselt tehtud kõhunäärme ja neeru samaaegse siirdamise operatsioon toob uusi võimalusi raske kuluga diabeedihaigete ravisse.

Ööl vastu 27. märtsi tegid Tartu Ülikooli kliinikumi arstid esmakordselt Eestis kõhunäärme ehk pankrease ja neeru samaaegse siirdamise operatsiooni 46. aastasele mehele.

Eesti meditsiinile tähendas see lõikus kahte esimest sündmust. Operatsioonimeeskonda juhtinud vanemarst-õppejõud Marko Murruste sõnul oli seesugune hulgisiirdamine ehk pankrease ja neeru samaaegne siirdamine Eestis esmakordne. Samuti toimus Eestis selle operatsiooni käigus üldse esimene pankrease siirdamine. "Pankrease siirdamisi on maailmas tehtud ligi 45 000, neljal viiendikul neist juhtudest ehk 80% ongi siirdatud pankreas koos neeruga, sest see annab patsiendile suurima kasu," räägib doktori Murruste, et sellist operatsiooni kasutatakse ennekõike diabeediravis.

Kahe elundi üheaegne siirdamine annab patsiendile maksimaalse kasu

Ka 46. aastane mees, kes märtsi lõpul endale uued organid sai, on aastaid põdenud I tüüpi diabeeti ehk suhkruhaigust ning selle tõttu tekkinud raske neerukahjustuse tõttu vajas ta neerusiirdamist. Pankrease siirdamise eesmärk talle oli diabeedi ravi.

Marko Murruste sõnul pole uute elundite saamine näidustatud siiski kõigile diabeetikutele, keda Eestis arvatakse olevat üle 70 000. "Esimene näidustus on esimese tüübi diabeet. Kuid neist enamikul annab insuliiniravi rahuldavaid tulemusi. Pankrease siirdamine on näidustatud, kui diabeet on raske kuluga ja sellega kaasneb neerupuudulikkus," selgitab kirurg.

Kahe elundi üheaegne siirdamine annab patsiendile tema sõnul maksimaalse kasu. "Ühest küljest paraneb tema elukvaliteet, ta pääseb insuliini süstimisest, veresuhkru mõõtmisest ja ka rangest dieedist, mis suhkruhaigusega kaasas käib. Teisalt pikendab siirdatud pankreas neerufunktsioone ehk suhkruhaigus ei hakka kohe neeru kahjustama ning patsient elab kauem," räägib doktor Murruste.

Kui eestlased on maksa ja neeru siirdamises olnud juba aastaid tublid, miks pankrease siirdamisega nii kaua oodati? Marko Murruste sõnul on sellel mitu põhjust.

Ettevalmistusperiood kestis kolm aastat

Esiteks on neer ja maks tema sõnul inimesele eluliselt vajalikud, eriti maks. "Kui inimesel on raske maksaprobleem, pole tema jaoks alternatiivi – ta kas saab uue elundi või sureb," tähendab Murruste. Ilma uue pankreaseta oleks inimesel tema sõnul võimalik elada, kuigi elukvaliteet oleks oluliselt halvenenud ning ka eluiga jääks lühemaks.

Kuid tegelikkuses on sellel, miks pankrease siirdamisega Eestis alles nüüd alustati, hoopis pragmaatilisem põhjus. "Maailmas toimus esimene pankrease siirdamine 1966. aastal ning esialgsed tulemused olid viletsad. On lausa ütlemine, et pankreas pole kirurgi sõber – suur oli nii tüsistuste kui suremuse arv," selgitab Marko Murruste tagamaid, miks esimesed paarkümmend aastat pankreasesiirdamisega kogu maailmas pigem tagasihoidlikud oldi. Siis toimusid ka selles valdkonnas murrangud ning kõhunäärme siirdamine hakkas järjest sagedasemaks saama. "Ehk põhjus, miks Eestis sellega alles nüüd alustasime, oli ettevaatlikkus ja soov saada kohe häid tulemusi, et riskid patsiendi jaoks oleksid viidud võimalikult madalale," lausub kirurg. Euroopa ja Ameerika viimase viie aasta ülevaated pankreasesiirdamisest kinnitavad, et 75% uue kõhunäärme saanuist õnnestub diabeedist täielikult vabaks saada. "

Kuid Eestiski ei toimunud pankrease siirdamine üle öö. Aktiivsed ettevalmistused kõhunäärme siirdamiseks algasid kliinikumis kolm aastat tagasi. Alates sellest ajast on Marko Murruste koos oma meeskonnaga käinud kogemusi omandamas Helsingis ja Oslos, samuti Innsbruckis ja Münchenis. Kõigis neis haiglates on pankrease siirdamise vallas pikaajalised kogemused heade tulemustega.

Eelmisel aastal tundsid eestlased, et on uueks sammuks siinses elundidoonorluses valmis. 2014. aasta oktoobris võeti aktiivsele ootelehele mees, kes tänavu märtsi lõpus ehk viis kuud hiljem uued elundid sai. Selline ooteaeg on Marko Murruste sõnul väga lühike, Euroopas tervikuna on keskmine uue kõhunäärme ooteaeg aasta või kauemgi. "Esialgu on patsient rõõmus ja rahulik, kuigi operatsioonitrauma oli päris suur," lausub Murruste, et Eestis esimesena pankrease ja neeru saanud mehe esmane operatsioonijärgne periood kulgenud rahuldavalt.

Operatsioon kestis kokku 13 tundi

Ka Marko Murruste ise on oma tööga rahul. "Mitu aastat on tööd tehtud ja vaeva nähtud ning õnnestunud operatsioon teeb ainult head meelt," kinnitab ta. Lisaks esimesele kõhunäärme ja neeru samaaegsele siirdamisele tähendas tema jaoks see lõikus esimest korda 13 tunnist operatsiooni.

Operatsioon kestis nimelt läbi öö ja toimus kolmes etapis. Esimene etapp oli doktor Murruste sõnul pankrease eemaldamine, millele kulus viis tundi. Seejärel läks kolm tundi pankrease ettevalmistamisele – et elundi koed oleksid siirdamiseks ümbritsevatest kudedest puhtad. "See on kõhunäärme siirdamise iseärasus, teisi elundeid ette valmistama ei pea," selgitab kirurg. Ning siis järgnes viie tunni pikkune siirdamisprotsess.

Nüüd on arstide vaateväljas veel üks suhkruhaigusest tingitud neerukahjustusega patsient, kes Marko Murruste sõnul kohe-kohe aktiivselt kõhunäärme ja neeru siirdamise ootelehele võetakse. Kokku vajaks Eesti suuruses riigis pankrease siirdamist hinnanguliselt 5-10 patsienti aastas.

Kui kaua peab uus patsient uusi elundeid ootama? "Eks see sõltub sobiva doonori leidmisest. Üldiselt on meil riigisisene elundivahetus, kuid teeme juba paar aastat koostööd ka lähinaabritega," selgitab ta.

Millised on Marko Murruste unistused lähitulevikuks? "Pankrease kirurgilises käsitluses on Eestis peaaegu kõik olemas," kinnitab kirurg, et maailmas on olemas veel mõned üksikud asjad, mida võiks ka meil rakendada. Näiteks pankrease insuliini tootvate rakkude siirdamise. "Kuid nagu pankreasegi siirdamise puhul, me ei kiirusta. Ka insuliini tootvate rakkude siirdamise tulemused pole maailmas sellised, et me peaksime kohe tormama. Mõistagi me jälgime olukorda ja hoiame kätt pulsil," lausub Marko Murruste, et terve pankrease siirdamise tulemused on patsiendi jaoks hetkel siiski kõige paremad.

Nüüd saavad sellest osa ka eestlased.

Jaga artiklit

12 kommentaari

D
diabeetik   /   02:39, 31. märts 2017
Teatavasti on esimese tüübi diabeet autoimmunhaigus ja probleemiks on, et oma enda immunsüsteemi rakud ründavad insuliini tootvaid beeta rakke. Siirdamist pole ravis alternatiivina kaalutud, kuna algne imuunsüsteemi valekäitumine jääb alles ja ka uusi siiratud rakke asutakse sama isuga hävitama... Seega siiratud rakud või ka siiratud uus kõhunääre töötab vaid paar aastat ja lüüakse immuunsüsteemi poolt uuesti mättasse...
E
Ex Türikas  /   06:15, 7. apr 2015
Olen siiralt uhke!

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis