(PantherMedia / Scanpix)

Mis juhtub, kui inimesed veekeetjaga vett keetes unustavad end teleka ette oma lemmikseriaali vaatama? Tavaliselt lülitab veekeetja end pärast vee keemaminekut välja ja vesi jahtub. Kui see inimestele meelde tuleb, vajutatakse veekeetja lihtsalt uuesti tööle. Et ajada kuumaks vesi, mis kord juba kees. Kas sa aga tead, mis juhtub, kui keeta juba keedetud vett?

Kuigi see teadmine on väga oluline, ei ole meile sellest füüsikatundides räägitud. Nimelt: kui vesi keeb, siis selle koostis muutub, kirjutab portaal The Mind Awakened. Reeglina pole selles midagi halba, kuna mitmed püsimatud ühendid aurustuvad ja gaasid lahustuvad ning sestap ongi keedetud vett turvaline juua.

Lugu on aga teine, kui vesi on liiga kaua keenud või juba keedetud vett uuesti keedetakse. Selline tegevus muudab vee keemilisi ühendeid veelgi ning mitmed ohtlikud ained hoopis tekivad vette, mitte ei eemaldu sellest.

Need ained sisaldavad tihti arseeni, nitraati ja fluoriidi ehk aineid, mis ei mõju inimese tervisele sugugi hästi. Ning ka muidu tervislikud mineraalid võivad vett korduvalt keetes muutuda hoopis kahjulikuks.

Millist mõju avaldavad korduvalt keedetud vees sisalduvad ohtlikud ained tervisele?

* Arseen. Ka Maailma Tervise Organisatsiooni väitel kujutab joogivesi inimestele endast suurimat ohtu seal leiduva arseeni tõttu. See võib põhjustada arseenimürgitust, mis võib lõpuks kaasa tuua kehalisi vaevusi.

Arseenimürgituse potentsiaalsed riskid tähendavad seedetrakti probleeme, diabeeti, häireid perifeerses närvisüsteemis, südame-veresoonkonna haiguseid, neerufunktsioonihäireid, nahahaiguseid ja ka vähki.

* Nitraat. Looduslikult leidub nitraate kõikjal, nii maapinnas, vees, kui õhus. Kui nitraati kasutada aga toidu lisaainena, näiteks lihas, või kui see tekib kõrgetel temperatuuridel kuumutamise tagajärjel, näiteks vee keetmisel, muutub see väga ohtlikuks.

Kõrged temperatuur muundavad nitraadi nitrosamiiniks, vähkitekitavaks aineks. Nitraate seostataksegi arvukate erinevate vähkkasvajatega, näiteks nii munasarja-, soole-, põie-, pankrease-, söögitoru-, mao- kui ka verevähiga.

* Fluoriid. Arvukad uuringud räägivad fluoriidi olemasolust joogivees ja selle mõjust tervisele. On fakt, et vees leidub fluoriidi ning see võib olla inimese tervisele ohtlik.

Harvardi Ülikoolis on 22 aasta jooksul läbi viidud 27 vastavat uuringut ning need kinnitavad, et kokkupuude fluoriidiga pärsib laste nii neuroloogilist kui kognitiivset arengut. Mitmed uuringud kinnitavad, et kõrge fluoriidisisaldusega joogivesi põhjustab lastel madalamat IQ-d. Fluoriidi peetakse ka meeste viljakusprobleemide põhjustajaks.

Jaga artiklit

74 kommentaari

M
Mees  /   15:18, 6. veebr 2017
Vees toimuvad selle temperatuuri tõstmisel termotuumafüüsilised protsessid, millede käigus vee molekulid lagundatakse vesinikuks ja hapnikuks ning vesinik pressitakse siis tuhandetekordsete atmosfäri õhurõhuga võrreldavate surveimpullside abil kokku arseeniks ja moülbteeniks ning need koos reageerivad koos katlakivi kaltsiumiga ning kokku moodustub ülimürgine ühend bimetaglüfaadiperoksiid.
Mul on hea meel, et Õhtuleht on nii olulise teema üles tõstnud ja sellest tõsiseltvõetava artikli kirjutanud.
Juhul, kui sa aga oled kogemata joonud korduvalt keedetud vett, siis võid osta omale homöopaatilisi terasid ning kui võtad neid iga 15 minuti tagant, siis see õnneks sind ei kahjusta.
M
mitte  /   15:07, 19. okt 2016
Nägin kommentaari, et siis peaks ülejäänud vee ära kallama ja ongi raisatud, aga mina teen alati nii, et panen kannu ühe tassitäie vee kui tahan teed teha, kui teen kakaod siis ainult pool tassitäit, kui kaks tassi teed, siis kallan kaks tassi vett, kerge.

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis