Haigekassa

Lapse sünd või haigestumine on ajad, mil vajatakse aega enda jaoks. Sellistel puhkudel on ravikindlustatutel võimalus jääda töölt eemale ning saada kodus oldud aja eest hüvitist, kirjutab Kadri Eisenschmidt, rahvusvaheliste suhete ja kommunikatsiooni spetsialist.

Kui inimene haigestub ja peab seetõttu töölt eemal olema, kirjutab arst selle tõendamiseks haiguslehe. Haiguslehe saab arst kirjutada inimesele, kes on tööandja kaudu ravikindlustatud. Selle alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele töövõimetushüvitist, mille eesmärk on töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu teatud ulatuses kompenseerida.

Sellest aastast kehtib elektrooniline töövõimetusleht

Alates 2015. aastast ei väljasta arst töövõimetuslehte enam paberil ning kehtib ainult elektrooniline töövõimetusleht (e-TVL). E-TVL asendab seni kasutatud paberkujul töövõimetuslehte ja võimaldab hüvitise kiiremat väljamaksmist. Tööandja edastab töötaja andmed elektrooniliselt riigiportaalis eesti.ee. Töövabastuse perioodi lõppedes vormistab arst oma arvutis elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle haigekassa andmekogusse. Nii laekub hüvitis töötaja arvelduskontole paari tööpäeva jooksul pärast tööandja andmete edastamist. Tööandja peab omapoolse hüvitise välja maksma palgapäeval või vähemalt 30 päeva jooksul alates lehe saamisest. Riigiportaalist saab igaüks oma hüvitise väljamaksmisega seonduvat infot vaadata.

Oluline on meeles pidada, et üldjuhul ei maksta kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist. Haigestumise, karantiini ning olme- ja liiklusvigastuse (ja viimasest tuleneva tüsistuse või haigestumise) korral maksab alates neljandast haiguspäevast hüvitist tööandja. Haigekassa hakkab hüvitist maksma alates üheksandast haiguspäevast.

Hüvitist arvestatakse eelmise kalendri­aasta sotsiaalmaksustatud tulu pealt

Haigekassa võtab töövõimetushüvitiste arvestamise aluseks hüvitise saaja eelmisel kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksuandmed, mis pärinevad maksu- ja tolliametilt. Tööandja arvutab haigushüvitise töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal. Mõlemad arvutavad oma andmete põhjal välja töötaja keskmise päevatulu ning haigushüvitist makstakse päevatulust 70% ulatuses. Kui töötajal on mitu tööandjat, maksavad haigushüvitist kõik tööandjad. Haigushüvitiselt peetakse alati kinni ka tulumaks.

Toome näite Kallest, kes on töölepingu alusel töötav kindlustatu.

Kalle haiguslehel on töövabastuse põhjus haigestumine ning töövabastuse periood 01.10.–18.10.2015. Tema tööandja arvutab viimase kuue kuu töötasu alusel välja Kalle keskmise päevatulu ja saab selleks 32 eurot. Tööandja maksab hüvitist perioodi 04.10.–08.10 ehk viie päeva eest palgapäevaks, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest. Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 32 eurost 70% ning korrutab viie päevaga (32 x 0,7 x 5 = 112). Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks: 0,2 x 112 = 22,4. Seega maksab tööandja Kallele haigushüvitist 89,6 eurot (112 – 22,4 = 89,6).

Lisaks maksab Kallele haigushüvitist alates üheksandast haiguspäevast ehk perioodi 09.07.–18.07 eest haigekassa. Maksu- ja tolliameti andmetel arvestati Kalle eest sotsiaalmaksu 2530,9 eurot, seega oli Kalle aastatulu 2014. aastal 2530,9 / 0,33 = 7669,39 eurot. Päevatulu saamiseks jagatakse aastatulu 365ga (7669,39 / 365 = 21,01). Hüvitise summa saamiseks arvutatakse päevatulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga ehk kümnega (21,01 x 0,7 x 10 = 147,07 eurot). Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks (0,2 x 147,07 = 29,4 eurot). Seega maksab haigekassa Kallele hüvitist 117,67 eurot (147,07 – 29,4 = 117,67).

Töövõimetushüvitist on kindlustatul õigus saada järjest 182, tuberkuloosi korral 240 päeva eest. Maksimaalselt hüvitatakse 250 haiguspäeva aastas. Haiguslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid sellisel juhul hüvitist enam ei maksta.

Meeles tuleb pidada ka seda, et töövabastuse perioodi jooksul tööl käies ei ole õigust saada haigushüvitist. Haigekassal on õigus jätta hüvitis välja maksmata ka siis, kui inimese haigestumine või vigastus põhjustati tahtlikult või joobeseisundis, samuti siis, kui eiratakse arsti määratud ravi või jäetakse arsti määratud visiidile minemata.

Ka sünnitusleht liigub nüüd elektroonselt

Sünnitusleht on rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks antav töövõimetusleht.

Töölt sünnituspuhkusele jäämiseks väljastab rasedust jälgiv arst või ämmaemand sünnituslehe. Ka seda väljastatakse alates 2015. aastast elektroonselt. Sünnituslehest tuleb teavitada ka tööandjat, kas suuliselt või kirjalikult. Pangakonto olemasolul riigiportaalis kantakse hüvitis taotleja kontole paari päeva jooksul, kuid maksimaalselt 30 päeva jooksul alates sünnituslehe haigekassasse jõudmisest.

Sünnitushüvitis moodustub samuti sünnitamise ajale eelnenud kalendriaastal töötasult arvestatud sotsiaalmaksu alusel. Hüvitiselt peetakse alati kinni ka tulumaks. Seda maksab riik töötavale lapseootel naisele 140 päeva ulatuses, juhul kui sünnituspuhkusele jäädakse vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnituskuupäeva. Kui puhkusele jäämise hetkel on sünnituse eeldatava tähtajani vähem kui 30 päeva, vähendab arst vastavalt sünnituslehe kestust ja seega väheneb ka hüvitatavate päevade arv.

Toome näite Mariast, kes jääb sünnituspuhkusele 2015. aasta novembris. Tema sünnitushüvitist arvestatakse seega 2014. aastal sotsiaalmaksustatud tulult. Kui Maria jääks sünnituslehele jaanuaris, arvestataks hüvitist 2015. aasta tuludelt.

2014. arvestati maksu- ja tolliameti andmetel Maria eest sotsiaalmaksu 2741,81 eurot. Sellest arvutatakse välja tema sotsiaalmaksustatav tulu: 2741,81 / 0,33 = 8308,52 eurot. Tema keskmine tulu kalendripäeva kohta oli seega 8308,52 / 365 = 22,76 eurot. Maria saab hüvitist 140 päeva eest ehk 140 x 22,76 = 3186,4 eurot, millest peetakse kinni tulumaks summas 637,28 eurot. Kokku saab Maria haigekassalt sünnitushüvitist 2549,12 eurot.

Tuleb meeles pidada, et sünnituspuhkusel viibija ei tohi saada sotsiaalmaksustatud tulu, kuna siis kaob õigus hüvitisele ja see tuleb tagasi maksta. Küll aga on õigus saada tasu või preemiat eelnevate perioodide töö eest. Kui 140päevane sünnituspuhkus saab läbi, tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada avaldus vanemahüvitise saamiseks.

Kasulik teada

Hüvitiste väljamaksmisega seotud infot ja arsti edastatud andmeid saab vaadata riigiportaalist www.eesti.ee.

Kontrolli, et riigiportaalis oleks olemas arvelduskonto number, kuhu haigekassa töövõimetushüvitise kannab. Hüvitis kantakse viimati edastatud kontole.

Sotsiaalmaksuandmed saab haigekassa maksu- ja tolliametist. Nendega saab tutvuda e-maksuametis või riigiportaalis www.eesti.ee. Meeles tuleb pidada, et hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks.

Lisainfot haigushüvitiste kohta saab ka haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee, infotelefonil 16 363 või e-posti aadressil info@haigekassa.ee.

Jaga artiklit

1 kommentaar

SÜNNITAJA RAHA OM IKKA MIDAGI TEIST, ARVESTUS KA TEINE,,  /   15:52, 11. nov 2015
1:: TÖÖ -VÕIME JA TÖÖVÕIMETUSE MÄÄRAMINE ALLES ALGAB, 2016,
1: SÜNNITAJAL OM KINDEL HAIGUSE --LEHT ;;;!HAIGUSE LEHEGA SAAB KA RAHA,
2: AGA TÖÖ--VÕIMETUD --TÖÖVÕIME KAOTANUD INVALIIDID ---EI SAA TÖÖTU RAHA,, EGA ERITI HAIGUSE LEHTI(TÖÖTAB 1/4 TÖÖKOHAGA ,,SOTS MAKSUDEST NIIGI TÖÖANDAJAD VABASTATUD,,,, --JA ENAMUS SANTE---- NEMAD SAAVAD --""VÄGA VÄIKEST SANDIKESE TOETUST 147€
AGA PENSIONIAMETIS SAAB NALJA ;;;, SEST NEED PENSIONI ARVESTAJAD --EI OSKA LIITA ,,EGA LAHUTADA!
KUI INIMESTEL ON INVALIIDI TUNNISTUS -- ON JUBA 80-protsenti ELU LÕPUNI ,VÕI TÄHTAJATU PUUE MÄÄRATUD -----
SIIS ON SIILILE KA SELGE --ET 20 -protsenti OM TÖÖ--VÕIMET ,,KUI LIIKUMINE OM KA HÄIRITUD - SIIS EHK "" KUIDAGI TOIMETULEKUKS JÕUDU PIISAB ,,'
AGA SELLISENA ,JA PÄRIS ,HAIGENA KUSKIL TÖÖD TEHA EI SUUDAKS ,, ---
MITTE PIISAV

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis