Haigekassa

Kui õhtul või nädalavahetusel tekib ootamatu vajadus arstiga nõu pidada, olgu see siis mõne äkki tekkinud viiruse ravimise või reisiks kaasa pakitava apteegikotikese komplekteerimise teemal, võib julgelt helistada perearsti nõuandetelefonile 1220.

Alati on kasulik meeles pidada, et haigus ei hooli ei kella- ega aastaajast ning võib inimesi tabada kõige ebasobivamal ajal. Kui mure tekib ootamatult ning perearstiabi pole parasjagu kättesaadav, tuleb appi perearsti nõuandetelefon 1220. Sinna võib perearst-projektijuht Lauri Laasi kinnitusel helistada kõikvõimalike meditsiini puudutavate küsimuste asjus.

Küsida võib ka seda, mida perearstilt ei söanda

Esmalt muidugi siis, kui inimene on haigeks jäänud ja ei tea, kuidas end ravida, või ei suuda otsustada, kas on vaja arsti vastuvõtule minna. «Siis, kui inimese elu on ohus, võiks helistada siiski kohe telefonil 112. Kuid kui kõne käigus selgub, et olukord on eluohtlik, saame helistaja kohe ka ise kiirabiga ühendada,» lausus ta.

Kuid nõuandetelefonile helistades ei pea ilmtingimata haige olema. Laasi kinnitusel saab nõuandetelefonilt nõu ka näiteks koduse ravimikapi komplekteerimiseks või selleks, millised ravimid võiksid viirusteperioodil koduses ravimikapis olemas olla. Ka siis, kui ees ootab reis ja täpselt ei tea, mida võiks ravimitest reisile kaasa võtta, saab nõu nõuandetelefonile vastavatelt kogemustega pereõdedelt ja -arstidelt. Nemad oskavad ka öelda, mille vastu peaks end enne plaanitavat käiku mõnele eksootilisele maale kindlasti vaktsineerima.

Laas julgustab nõustajailt uurima ka pisiasjadena näivate probleemide kohta, millega oma arsti tüüdata ei julge või hoopis neilt küsida häbenetakse. Näiteks ka siis, kui inimene on unustanud, kas ta võib enne mõnd analüüsi süüa-juua, võib nõu küsida nõuandeliinilt.

Perearsti nõuandetelefon on Laasi sõnul kõigile mugavalt kättesaadav teenus ning seda kinnitab ka järjest tõusev helistajate arv – mullu vastati ühtekokku 246 000 nõusoovija kõnele, päevas helistatakse nõustajaile 700 – 800 korda. «Helistajate arv kasvab ühtlaselt 2% aastas,» lausus Laas.

Nõuandetelefoni populaarsus on kindlasti tingitud sellest, et sealt saab nõu ja abi ajal, kui perearst ei ole kättesaadav või kui tekib tunne, et terviseprobleem ei vaja perearsti vastuvõtule minemist. «Statistika näitab, et kõnede arv tõuseb hüppeliselt, kui perearstipraksised pannakse kinni ehk alates kella neljast-viiest õhtul. Palju kõnesid on ka nädalavahetustel ja pühade ajal ning ka siis, kui on toimumas mõni üleriiklik arstide konverents,» märkis Laas. Ka helistavad üha rohkem välismaal viibivad eestlased mõne mure tekkides esmalt just kodumaisele nõuandeliinile. Lisaks on paljud inimesed kiitnud võimalust nõuandetelefonile igal hetkel tagasi helistada kas olukorra muutudes või uue küsimuse tekkides.

Diagnoosi telefoni teel ei panda

Laasi sõnul on märgata selget helistamiste arvu kasvu ka gripihooaja alates. «Nüüd on see juba alanud, inimesed kipuvad reeglina haigestuma ikka öösiti ning vajavad siis nõu,» kostab Laas, et nõuandetelefonile võib helistada ka öösiti. Ta rõhutab, et telefoni teel ei saa panna diagnoosi ega teha ka kindlaks täpset viirust, kuid nõu saab anda olemasolevate sümptomite leevendamiseks.

Telefoninõustajatena töötavad perearsti nõuandetelefonil Laasi sõnul staažikad perearstid ja -õed, samuti kiirabivelskrid. Nende tööd saab igaüks aga hõlbustada, kui enne helistamist võtta käepärast paber ja pliiats vajalike nõuannete üleskirjutamiseks. Samuti võiks Laasi sõnul telefoni kõrval olla ravimikarbike, et vajadusel välja selgitada, millised ravimid olemas on. «Näiteks on juhtunud, et inimesele paratsetamooli soovitades on ta pidanud minema apteeki selle järele, kuigi kodus on panadol olemas. Inimesed ei tule selle peale, et toimeaine on neil mõlemal ravimil sama,» räägib Laasi. Üheskoos nõustajaga saabki aga selle välja selgitada, et vältida haigena tarbetuid käike.

Kui helistad nõuandetelefonile

Jääb su isik anonüümseks.

Sa saad nõu küsida nii eesti kui vene keeles.

Helistamisel kuuled esmalt sissejuhatavat teksti, seejärel vastavad 1220 nõustajad.

Kõne suunatakse ooterežiimile, kui helistajaid on palju. Kui küsimus ei ole kiireloomuline, võid ootamise asemel mõne aja möödudes uuesti helistada.

Enne helistamist tuleta meelde, milliseid ravimeid võtad pidevalt – siis saad nõustaja täpsustavatele küsimustele kohe ja täpselt vastata.

Võimalusel mõõda enne kõne võtmist ära oma vererõhk või palavik. Nii saab nõustaja abivajaja tervislikust seisundist selgema pildi ning oskab paremini soovitusi anda.

Varu märkmete tegemiseks käeulatusse paber, samuti tarvitatavad ravimid, mis parasjagu kodus olemas on.

Perearsti nõuandetelefon 1220

1220 on üleriigiline telefon, kust saab meditsiinilist nõu
ööpäev läbi nii eesti kui vene keeles.

1220 jagab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ja annab vajadusel ka teavet tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes.

Perearsti nõuandetelefonile vastab terve ööpäeva vahetustega tööl kogemustega perearstid ja õed.

Nõuandetelefonile võivad helistada kõik olenemata ravikindlustuse olemasolust.

Nõuandetelefonile võib helistada, kui oma perearst ei ole kättesaadav; kui patsient arvab, et terviseprobleem ei vaja perearsti poole pöördumist; kui inimene viibib kodust eemal ja ei saa oma perearsti külastada.

Välismaalt helistades on nõuandetelefoni number +372 634 6630.

Teenust rahastab Eesti Haigekassa.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis