(PantherMedia / Scanpix)

Keefiris on esindatud kõik mikrotoitainete rühmad, tema valkudest saab inimorganism paraja koguse kõiki aminohappeid. Hapendatud piimajook on ka ker­gesti omas­­tatav.

Keefiri juuretisel olevat legendi järgi lausa taevalik päritolu. Ajaloos on juuretise saamiseks peetud isegi vajalikuks kasu­tada sõjaväelist jõudu.

Olgu taevalikkuse ja jõuga lood nii, nagu on, aga keefir kuulub ­toiduainete koorekihti kindlasti. Ker­gesti omasta- tavat keefirit tasub tarbida igas eas. Parimate toiduainete hulka kuulub keefir mitmel põhjusel.

1. Keefiri valgud on inimkeha jaoks väga suure bio­väärtusega, an­des väga hea koguse ja sobivas vahekorras kõiki ami­nohappeid, sh ka neid, mida organism ise ei tooda. Lisaks on keefirit hõlbus see­dida, sest selles leiduvad piimavalgud on juba eelkalgendunud ja osaliselt mikro­orga­nismide ensüü­mide abil lõhustatud. Mõnede piimavalkude allergeensus hapnemise käigus väheneb ja nii on keefiri juues vähem probleeme ka piima suhtes ­tundlikel inimestel.

2. Rasvasus pole keefiri juures üldse küsimus. Näiteks väherasvase ja rasvase keefiri vahe on kõigest veidi üle 3%, mis kalorsusse ümber panduna annab 100grammise joogiportsu kohta juurde vaid 30 lisakalorit. Kalorsus po- legi problee­m, sest meil kõige enam müüdav 2,5% rasvasisaldusega variant annab klaasitäie puhul umbes 100 kcal toidu­energiat.

Keefiril on värskendav, nõrgalt terav maitse. Teravus on aga seda vähem tajutav, mida rasvasem on keefir. Arvestades mitmekesise koosseisuga lipiidide hädavajalikkust inimkeha aine- ja energiavahetuses, sobib ka rasvasem keefir igati hästi.

Südamelihas kasutab tavaolukorras eelistatult just rasvhappeid. Eriti oluline on rasvasem keefir laste toidulaual, nende maits­mismeel on tundlikum ja energiavajadus mõnevõrra suurem.

3. Sõltuvalt toote rasvasusest ja kääritamise kestusest on keefiris umbes 3,5–4% süsivesikuid, millest põhiosa lan­geb laktoosi arvele. Seda on aga vähem kui  tavapiimas, sest segajuu­retise mikroorganismid kasutavad osa laktoosi ära. Seetõttu sobib keefir neile, kel probleeme laktoositalumisega.

4. Keefiri koostises on esin­datud kõik mikrotoitainete rühmad sobivas vahe­korras. Keefir on väga hea kaltsiumi ja tsingi ning märkimisväärne fosfori, magneesiumi, kaaliumi ja joodi allikas. Ta on ka väga hea K-, B2-, B12- ja H-vitamiini ning märkimis­väärne B3-vitamiini andja. Ekstra tähtis on see, et keefiris on inimorganismile sobiv B12-vitamiini vorm.

5. Keefir on üks parimaid inimese veevaja­duse katjaid. Ühelt poolt on tal suur veesisaldus (keskmiselt 88%), teisalt seob seda vett valk, mistõttu selle doseerimine seedetraktist verre toimub sobivalt aegla­selt ehk märksa funktsionaalsemalt kui sama koguse tavalise vee joomise järel.

6. Probiootiliste piimhappebakteritega rikastatud keefir on veelgi mitme­kesi­sema bioväärtusega.

Ja veel: kuigi lisaainete hulgas on ka probleemituid loodus­esindajaid, on keefir ka siin silmapaistev –  temas lisatud lisaaineid pole.

See toiduainete koorekihti kuuluv tegija on hea ka paljudes toitudes. Nii sobib keefir segamiseks teiste janukustutajatega, näiteks mahladega.

Koos puu­­vil­jadega saab keefirist valmistada smuutisid, keefirist ja maitsetaimedest teha vürtsikaid salatikastmeid. See jook sobib suurepäraselt ka­ma tegemiseks (ühenduvad taimse ja loomse toidukraami väga head jooned).

Keefirit saab kasutada  ka lihamarinaadide alusena: just mõõdukas happesus soodustab liha side­koe pehmenemist, kuid ei veetusta liha ega muuda ka eriti maitse­omadusi.

Jaga artiklit

4 kommentaari

K
Keefirist  /   11:37, 29. veebr 2016
parem saab olla vaid ehtne, talu hapupiim.
A
ants  /   09:42, 29. veebr 2016
Kas tõesti?

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis