Haigekassa
(PantherMedia / Scanpix)

Kõrgvererõhu raviks on lisaks ravijuhendile välja töötatud ka patsiendijuhend, mille eesmärk on aidata inimestel edukamalt toime tulla oma haigusega, anda vastused sagedamatele ravi ja igapäevaelu puudutavatele küsimustele ning toetada abivajajaid raviprotsessis.

Kõrgvererõhktõbi on enim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus. See tekib kui vererõhu kontrollmehhanismid on häiritud ja vererõhk on püsivalt tõusnud ehk kui süstoolne vererõhk (ülemine) on kõrgem kui 140 mmHg ja diastoolne vererõhk (alumine) kõrgem kui 90 mmHg (kodusel korduval mõõtmisel keskmine vererõhk 135/85 mmHg või üle selle). Võrdluseks – optimaalne vererõhk täiskasvanul on 120/80 mmHg. Mida kõrgem on vererõhk, seda kiirem on haiguse arenemise protsess ja seda ulatuslikumad võivad olla organite kahjustused.

Ravijuhendist on kasu nii tervishoiutöötajale kui patsiendile

Kõrgvererõhktõbi võib omakorda põhjustada mitmeid südame- ja veresoonkonnahaigusi, näiteks südame isheemiatõbe, südameinfarkti, insulti, kroonilist südamepuudulikkust, aneurüsme, neerukahjustusi, neeruarterite olulist ahenemist, silmapõhjade muutusi ja mälu-, arusaamis- ning õppimishäireid. Parim viis organkahjustuste ennetamiseks on vererõhu normaliseerimine eluviiside muutmisega ning õigeaegne regulaarne ja sobiv ravi.

Kõrgvererõhu ravi suunamiseks on välja töötatud ravijuhend ja patsiendijuhend. Mõlemad on kättesaadavad veebilehelt www.ravijuhend.ee. Patsiendijuhendite eesmärk on aidata inimestel edukamalt toime tulla erinevate haigustega, anda vastused sagedamatele ravi ja igapäevaelu puudutavatele küsimustele ning toetada abivajajaid raviprotsessis.

Juhendid on valminud Eesti Haigekassa eestvedamisel vastavate erialade parimate ekspertide poolt tulenevalt samateemalises ravijuhendis antud ravisoovitustest.

Kuigi ravijuhend on eelkõige mõeldud tervishoiutöötajatele, tasub sellega tutvuda ka kõigil teistel. Seda selleks, et inimesed oskaksid märgata varajasi haiguse tunnuseid ning pöörduksid õigeaegselt oma perearsti poole. Umbes kolmandik kõrgenenud vererõhuga inimestest ei tea, et neil on terviseprobleem. See ei tekita enamasti kaebusi ega kindlaid sümptomeid, kuid sellest võivad märku anda peavalud, väsimus, tasakaaluhäired ja südamekloppimine. Soovitame üle 40-aastastek inimestel külastada oma perearsti või –õde vähemalt kord viie aasta jooksul, et mõõta vererõhku ja hinnata südame- ja veresoonkonnahaiguste riski.

Kuidas diagnoositakse ja ravitakse kõrgvererõhktõbe?

Kõrgvererõhktõve diagnoosib perearst. See põhineb vererõhu korduval mõõtmisel arsti või õe vastuvõtul.

Vererõhku saab mõõta ka ambulatoorsel ööpäevasel vererõhu jälgimisel, selle uuringu korraldab arst/õde. Kui vererõhu ambulatoorne ööpäevane jälgimine ei ole mingil põhjusel võimalik, soovitab arst teil vererõhku mõõta kodus hommikul ja õhtul kindlate vaheaegadega 4–7 päeva jooksul. Iga kord tuleb vererõhku mõõta kaks korda vähemalt 1-2 minutilise vahega. Mõõdetud vererõhu väärtused tuleb märkida vererõhupäevikusse, mis on arstile oluliseks abimeheks patsiendile sobiva ravi määramisel.

Ka kõrgvererõhktõvega inimestel endil on võimalik üht-teist ära teha, et suuremaid terviserikkeid ennetada. Sellele aitab kaasa igapäevaste toitumis- ja liikumisharjumuste muutmine. Liikuda on soovituslik pigem väiksema koormusega ja tihti kui suure koormusega ja harva. Koormust saab suurendada väga lihtsalt, näiteks valides lifti asemel trepi või kontoris kolleegile helistamise asemel tema juurde jalutades.

Vaata videot arsti soovitustega!

Hea teada

*    Lisainfot vererõhu mõõtmise ja ravimise kohta leiate „Täiskasvanute kõrgvererõhutõve patsiendijuhendist“, mille saate veebilehelt www.ravijuhend.ee või oma perearstilt;

•      Patsient saab oma vererõhku kontrolli all hoida tervist toetavate liikumis- ja toitumisharjumustega ning järgides täpselt arsti määratud ravi;

•      Teavet sobivate vererõhuaparaatide kohta saate küsida oma perearstilt või apteekrilt;

•      Lisainfot võib küsida haigekassa infotelefonilt 669 6630.

Jaga artiklit

5 kommentaari

K
Kõrge rõhk on hea.  /   18:20, 10. märts 2016
Vähemalt varbad ja sõrmed on soojad.Veri on liiga paks.Aadrit veenist ise lasta ei julge.Muidu nädalasees on 180-220 ja 100-125.Korra nädalas käin poes,ostan söögikraami tagavaraks ja pudeli Mõrnajat.Peale manustamist kohe(pooltundi) 140-80.Peale Botkini tõve põdemist vampiirid ka minu verd ei taha.Mida teha-iganädal Mõrnaja või Putinka?
R
RAVIMID OM VAHETETUD --VÄHEMALT 8. KORDA,, JA KUUS AASTAT NII ELADA ???  /   11:43, 24. veebr 2016
HOMMIKUL 180/ 110 JA KELL 14: OO PÄEVAL--- ,,, SIIS OM VERERÕHK 200/ 110 KA RAVIMITEGA TAEVAS ? ENAM --- POLE ÜKSKI ARST SUUTNUD RÕHKU --- KONTROLLI ALLA SAADA
TARVITAN ISEGI VALSOCOMBI --320MG

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis