Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloog Sulev Ulp tegeleb rinnavähi avastamisega igapäevaselt ning sestap on ta veendunud, et kuigi vähi ennetamisel on palju ära teha inimesel endal, saab vähi varase avastamise protsessis palju ära teha just riik. ( Silja Paavle)

Kuigi igal aastal diagnoositakse Eestis ligi 700 esmast rinnavähki ning esinemissagedus on tõusutrendiga, on suremus naiste seas kõige levinumasse pahaloomulisse kasvajasse tänu sõeluuringule hakanud vähenema. Ometi on sõeluuringu korralduses mitmeid valupunkte, mis tähendab, et riik ei tegele vähi varajase avastamisega maksimaalselt.

Rinnavähi sõeluuring on Eestis kõige pikaajalisem skriining, mida tehakse 2002. aastast alates. Tänu sellele avastatakse rinnavähki järjest enam varajases staadiumis. "Meie kogemus kinnitab, et varases staadiumis avastatud rinnavähiga naiste viie aasta elulemus on ligi 100%," räägib Sulev Ulp, Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloog. Muret teeb talle aga see, et rinnavähi skriiningu sihtgrupp on Eestis Euroopa Liidus kitsaim ehk meil on rinnavähi sõeluuringu raames oodatud mammograafilisele uuringule vaid 50 – 62 aastased naised, 2016 aastal isegi ainult 50 – 60 aastased naised.

Euroopa mammograafilise sõeluuringu kvaliteedijuhised näevad tema sõnul skriiningut ette aga vähemalt 50–69 aastastel naistel ning sellest enamik riike ka lähtuvad.  Näiteks Inglismaal kuuluvad sõeluuringu sihtgruppi naised vanuses 50–70, Itaalias, Saksamaal ja Hollandis 50–69, Prantsusmaal 50–74, Tšehhis 45–68 ja Lätis 50–69.

Sulev Ulp viitab uuringutele, mille kohaselt on skriining rinnavähi avastamisel efektiivne ka vanemates ja nooremates vanusegruppides. Nii räägib statistika, et palju rinnavähki avastatakse ka  üle 69aastastel naistel ning et vanuses 50–69 võimaldavad sõeluuringud suremust vähendada kuni 49%, üle 70aastaste puhul aga isegi kuni 80%. "Eestis ei ole siiani suudetud sihtgrupi laiendamist aga ära otsustada, sest haigekassa tahab järjest läbi viia uusi uuringuid sõeluuringu efektiivsuse osas, kuigi see, mida nad teada soovivad, on mujal maailmas juba ammu tõestatud ja teada," märgib ta. Riik saaks naistele rohkem eluaastaid kinkida lihtsalt – sõeluuringu sihtgruppi laiendades.

Teine probleem, mis arstidele sõeluuringust rääkides muret teeb, on ravikindlustamata naised. "2015 aastal oli umbes 12% sõeluuringu sihtgrupist ravikindlustamata ja neid uuringule ei kutsutud. Loota, et nad tulevad oma raha eest skriiningule, on naiivne, neil pole lihtsalt võimalusi," lausub Ulp. Sotsiaalministeerium on tema sõnul vähemalt kolm aastat järjest lubanud taotleda lisaraha ka ravikindlustamata naiste sõeluuringute jaoks, kuid igal aastal on tulnud vastus, et see pole õnnestunud. "Nii ei saa ju asju ajada!" pahandab radioloog.

Kolmas muret valmistav punkt on sõeluuringute kutsete saatmine. Praegu teeb seda haigekassa elanikeregistri andmete põhjal. "Kuna Eestis pole kohustust elukohamuutust registreerida, hindame, et kutse ei jõua kolmandiku naisteni. Ometi on see naiste sõeluuringul osalemise motivaatorina ning meeldetuletajana nii oluline!" kostab ta.

Ning viimaseks on arstidel üht-teist ette heita ka andmetöötlusele. Alles käesoleva aasta alguses alustas lõpuks tööd sõeluuringute keskregister, kuid tõest pilti sealt saada on Sulev Ulpi sõnul keeruline, sest andmete kogumine toimub mitteautomaatselt. Ometi on täpne ja operatiivne andmetöötlus väga oluline. "Alates 2010. aastast võivad naised ise valida, kuhu neil on mugavam mammograafilisele sõeluuringule minna. Kuna andmebaasid pole aga omavahel lingitud, küll aga on meil ühtne Pildipank, saame sageli takkajärgi teada, et naine on mammograafilisel uuringul käinud samal aastal mitmes kohas," toob radioloog näiteks. See tähendab esiteks ressursi raiskamist ning teiseks naisele liigset kiirgusdoosi. Mammogrammide tegemiseks kasutatakse madalat kiirgusdoosi ning ühekordsena on see naisele ohutu, kuid nagu märgib Ulp, peab kiirgusega olema oma tervise nimel ettevaatlik.

Sulev Ulp märgib, et selle kõigega tuleb tegeleda, sest kuigi vähi ennetamisel on palju ära teha inimesel endal, saab vähi varase avastamise protsessis palju ära teha just riik.

Jaga artiklit

7 kommentaari

A
ARVAJA  /   15:24, 14. mai 2016
Minu tädi suri80- aastaselt rinnavähki, sest kuni62-aastaseni tehakse sõeluuringut. Ühesõnaga peale62-aastat peadki ära surema.
M
milleks ravida  /   19:48, 13. mai 2016
riik toob siia pigid valgete eestlaste asemele ning valitsus ja riigikogu saab jälle palku tõsta.

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis