Haigekassa
( Vida Press)

Ärevus on tänapäeval elu paratamatu osa, kuid kui see hakkab igapäevaelu segama, saab sellest ärevushäire. Äsja valminud patsiendijuhendid aitavad edukamalt toime tulla erinevate haigustega, annavad vastuseid sagedamatele ravi ja igapäevaelu puudutavatele küsimustele ning toetavad abivajajaid raviprotsessis.

Juhendi on koostanud õed, kes puutuvad oma töös iga päev kokku erinevate ärevusseisunditega ning on patsiendijuhendi koostamisel lähtunud sama haigusseisundi kohta käivast tervishoiutöötajatele mõeldud ravijuhendist.

Patsiendijuhendis on soovitusi käsitletud patsiendi vaatenurgast ning see sisaldab infot, mida patsiendil või tema pereliikmel on vajalik teada haiguse olemusest, igapäevaelu korraldamisest ja ravist. Kõike juhendis olevat räägib patsiendile tema visiidi ajal ka arst, ent uue info paljususes kipub kuuldud tarkus
koju jõudes sageli ununema. Patsiendijuhend aitab vastata tekkivatele küsimustele, kui arsti pole läheduses.

Ärevushäire segab igapäevaelu

Igapäevaelus tekib tihti olukordi, kus on loomulik tunda teatavat ärevust. Kui inimene ei tunneks mingit ärevust üheski olukorras, mis võib olla ohtlik või tuua kaasa läbikukkumise (näiteks eksam), oleks midagi korrast ära.

Ärevusest saab ärevushäire siis, kui see hakkab igapäevaelu häirima. Ärevushäire erineb tavalisest, normaalsest ärevusest selle poolest, et sellega kaasnev ärevus on väga tugev või kestab kauem – see võib kesta mitu kuud ega vaibu pärast pingelise olukorra möödumist. See võib viia foobiateni, mis segavad inimese elu. Näiteks ei suudeta muremõtete tõttu uinuda või hakatakse ärevust tekitavaid tavaolukordi (koolis või tööl käimine, söömine) vältima. Niisuguseid tavaolukordi tõlgendatakse selles seisundis ohtlikumana kui need tegelikult on.

Üldistunud ärevushäirele on iseloomulik pidev, krooniline ärevus, muretsemine ja pingetunne. See kestab vähemalt kuus kuud, kuid sellega ei kaasne paanikahooge, foobiad või sundmõtteid. Ärevus ja muretsemine keskendub tavaliselt mitmele stressi tekitavale asjaolule elus, näiteks rahaline olukord, suhted, edasijõudmine koolis või tööl jms. Häirele on omane, et inimesel on palju muresid, ta veedab enamiku ajast muretsedes ning ei suuda muretsemist kontrolli alla saada. Muretsemise tugevus on suurem kui tõenäosus, et kardetavad sündmused päriselt juhtuvad.

Peale pideva muretsemise esinevad üldistunud ärevuse puhul ka mitmed lisasümptomid. Näiteks rahutus, kergesti tekkiv väsimus, keskendumisraskused, lihaspinge, unehäired, ärrituvus. Üldistunud ärevushäire võib tekkida ükskõik millises eas ja selle põhjused on täpselt teadmata. Arvatavasti mõjutavad
selle teket nii pärilikkus kui ka ärevushäire teket soodustavad lapsepõlvekogemused (vanemate liigsed ootused, hülgamine, tõrjumine).

Ärevushäirete ravi algab perearstist

Ärevushäirete ravi algab vestlusest perearsti ja –õega. Vestluse käigus  selgitatakse ärevushäire olemust ning seda ägestavaid ja leevendavaid tegureid. Samuti soovitatakse eneseabivõtteid, teavitatakse ravi- ja paranemisvõimalustest, haiguse kulust ning taasägenemise märkidest.

Ärevushäirete raviks on mitu võimalust – eneseabi, psühhoteraapia ja ravimid.
Eneseabi puhul tutvustatakse patsiendile harjutusi, mida kasutada pingete või ärevuse ilmnemisel. Samuti tutvustatakse eneseabimaterjale, millega saab töötada kas iseseisvalt või spetsialisti (arst, õde, psühholoog) juhendamisel.
Psühhoteraapia käigus kasutatakse ravivõtteid, mis aitavad tekitada  mõtlemises, tunnetes ning käitumises paranemiseks vajalikke muutusi.

Ärevushäirete puhul peetakse tõhusaks psühhoteraapia vormiks kognitiivkäitumisteraapiat. Vajadusel määrab arst patsiendile ravimeid, nt antidepressante või rahusteid ja/või uinuteid.

Patsiendijuhendid valmivad nii trüki- kui veebiversioonis. Trükise saab patsient kas perearsti või eriarsti käest. Lisaks jagame juhendeid ka vastavaid patsiente esindavate kogukondade kaudu. Patsiendijuhendi veebiversioon on kõigile kättesaadav aadressilt ravijuhend.ee.

Jaga artiklit

6 kommentaari

T
tean  /   02:12, 13. sept 2016
see on pidev tunne, et kohe-kohe võib midagi juhtuda. kunagi ehk on juhtunud midagi, aga see ebaratsionaalne ärevus jääb ja sa ei suuda keskenduda millelegi muule. see on piin. ei suuda lõdvestuda, elu nautida, lihtsalt vestelda ja naljatada. Tavaliselt haigestuvad suurema IQ-ga inimesed, kes mõtlevad liiga palju, saavad asjade olemusest liiga täpselt ja teravalt aru, kes ei suuda ennast petta . mõtlevad ennast haigeks. seda ravib vaid enesetapp.
M
mina  /   16:35, 31. aug 2016
Olen noor 26 aastane neiu ja ärevushäieed on lainanud u. 7 aastat. Normaalne elu on täiesti halvatud. Ei suuda poes käia, ei üritusel ega kuskil mujal, kus on rohkem rahvast või pole võimalust kohe oma nn."urgu" ronida. Lähen poodi, mõtlen küll, et issand ole nyyd normaalne noh. Aga tunnen kuidas kõri läheb paksuks, keskendumine kaob ja mõistus taob " mine välja, mine välja" ja siis viskangi korvi tagasi ja lähen välja poest. Ainus, mis mul seda leevendab on alkohol. Tarbin harva kuid siis pole kunagi hirmu millegi ees.

Päevatoimetaja

Asso Ladva
Telefon 51993733
asso.ladva@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis