Eesnäärmevähi seljatanud Kalev Lehtla loodab uhiuue mobiilse diagnoosikabinetiga tutvudes, et meestearsti teenus jõuab tänu sellele meestele lähemale ning et tulevikus ei pea enam ükski mees surema seetõttu, et on diagnoosi liiga hilja saanud. (Teet Malsroos)

"Me oleme jõudnud vähiennetuse maailmas väga tähtsa murdepunktini," rõõmustas tosina aasta eest eesnäärmevähi diagnoosi saanud Kalev Lehtla mobiilse diagnoosikabineti üle, milles hakkab alates augustist meestearst ka väiksemates Eesti paikades mehi vastu võtma.

Eesnäärmevähi Liitu eestvedav Kalev Lehtla avaldas teisipäeval Vähiliidu ostetud moodsat diagnoosikabinetti silmitsedes lootust, et kui viimased kümme aastat on räägitud naiste vähiennetusest ja mammobussidest, siis järgmised kümme on esiplaanil meeste teema. "Ma loodan väga, et mehed ei sure enam seetõttu, et nad pole saanud õigeaegset eesnäärmevähidiagnoosi ega arstlikku järelvalvet," lausus Lehtla.

Tosina aasta eest eesnäärmevähi diagnoosi saanud Lehtla nendib, et mehed ei taha oma haigusest eriti rääkida. Nüüd on aga võimalus oma murele ning tekkinud küsimustele vastuseid saada Eesnäärmevähi Liidust. "Tahan kõigile meestele südamele panna, et eesnäärmevähk ei ole surmatõbi. Selle diagnoosiga võib surra, kuid mitte vähki. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on meditsiin tohutult edasi arenenud ning arstliku järelevalve all elades on see haigus nagu iga teine krooniline tõbigi," märkis ta.

Lisaks rõhutas Lehtla, et tegelikult on võimalik õigeaegselt arstile jõudes eesnäärmevähki ennetadagi – tuleb vaid õigel ajal kaebustega arstilt nõu küsida. "Enne, kui vähieelne seisund kurjaks muutub, on võimalik palju enda tervise heaks ära teha," lausub ta.

Enda tervise kohta lausub Kalev Lehtla aga, et on terve nagu purikas. "Olen arstide järelevalve all ja kõik on hästi," kinnitab ta.

Samas tosina aasta eest oli kõik hoopis keerulisem – raviarst laiutas eesnäärmevähi ilmsiks tulles käsi ja ütles mehele, et midagi pole teha, liiga hilja on. Seejuures ei tundnud Kalev enda tervise juures midagi kehvasti olevat, ta läks end lihtsalt kontrollima. Järgnesid kuud, kui Kalev tõmbas oma elule piltlikult öeldes kriipsu peale ja leppis sellega, et sureb.

"Terve minu põlvkond on vähihirmus kasvanud," nendib ta, et kui tänapäeval on vähist saanud krooniline haigus, siis omal ajal peeti seda surmavaks ja ka nakkavaks tõveks.

Ilmekas näide pärineb ajast, kui Kalev oli kolmeaastane ja tema vähihaige onunaine toodi haiglast koju. Kui naine paari kuu pärast suri, pakiti kõik tema asjad kokku, ka voodi, ja põletati õuel lõkkes.

Kalevi võtsid arstid aga kiirelt ette, pärast lõikust öeldi, et ta on terve ja võib tööle naasta. "See tundus esialgu veel ehmatavam kui diagnoosi saamine, sest ma olin end ju maha matnud," märgib Kalev.

12 aasta tagust aega meenutades kinnitab ta tegelikult, et on õnnelik inimene. "Minu vähile saadi õigel ajal jaole. Ma sain olla oma laste kõrval terve nende lapsepõlve. Tõsiste haiguste korral on inimese tagala ehk lähedased äärmiselt olulised. Armastus teeb kõigest terveks," kinnitab ta tänulikult. Nüüdseks on Kalev pidanud vähiga lahingut juba kahel korral.

Kui Kalev haiguse ajal millestki puudust tundis, siis sellest, et tal ei olnud oma murega kuskile minna, ta ei kuulunud ühtegi Eesti patsiendiorganisatsiooni sihtrühma. "Loomulikult ma rääkisin arstidega, kes teevad oma tööd parimal viisil. Kuid puudus võimalus inimlikult selgitust, tuge ja abi saada," kostab ta.

Et tema saatusekaaslased ei peaks sama üle elama, ongi ta asunud oma näo ja nimega meestele piinlikkust tekitavast murest rääkima ja saatusekaaslaseid aitama. Ning rõhutab veelkord, et keskealised mehed peaksid end arstile regulaarselt näitama ka siis, kui väliseid sümptomeid pole.

"Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis ametlikult saanud umbes 10 000 meest, aga kuna haigus kulgeb ilma sümptomiteta, kannab seda endalegi teadmata kaasas ilmselt mitu korda rohkem mehi," selgitab Kalev kontrolli vajalikkust justkui enda eelnevast elust rääkides.

Üks võimalus seda teha ongi mobiilses diagnoosibussis, mille Vähiliit ostis Jõulutunneli saate vahendusel kogutud annetuste toel ja mis alates augustist hakkab mööda Eestimaa teid sõitma.

Jaga artiklit

22 kommentaari

M
MATS  /   10:18, 1. juuli 2016
Kellele on, kellele mitte. Paljuski sõltub see sellest, kui ruttu vähk diagnoositakse, kui vana on patsient, tema üldseisund ja millist ravi rakendatakse. Et üks terveks sai, ei tähenda, et vähk polekski enam surmatõbi. Igas reeglis on erandeid. Mõni inimene on ka 5 korruselt alla kukkunud ning imekombel elama jäänud. Kuid oleks absurdne sellisel puhul väita, et kõrgelt alla kukkumine ei olegi enam eluohtlik.
E
elus küll  /   20:39, 30. juuni 2016
aga mis elu see on?

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis