OLE HOOLAS: Kui midagi on tervise juures teisiti kui tavaliselt, ära püüa leida ise selgitust, vaid pea nõu arstiga. Uuringud aitavad kindlaks teha, kas on põhjust muretsemiseks. (Vida Press)

"Kui mehele öelda, et auto juures miski jukerdab, jookseb ta kohe töökotta ja laseb asja ära parandada. Vanem inimene hoolitseb tähelepanelikult oma lemmiklooma eest. Kui aga endal kuskil veritseb, otsitakse sellele kaua põhjendusi," kurvastab onkoloog Vivian Esko, et inimesed ei hooli iseendast ega pöördu tervisemuredega õigel ajal arsti juurde.

Ida-Tallinna keskhaigla onkoloog Vivian Esko tuletab meelde paljuräägitud tõe: vähihaiguste puhul on paranemiseks oluline tõve varajane avastamine. "Vähk on ju nagu sajajalgne, kui ta inimesest kinni võtab, et taha enam lahti lasta," märgub ta.

Haigusele varakult jälile saamine algab onkoloogi sõnul aga iseenda hoidmisest. "Endast hoolimisest ja märkamisest, et midagi on viltu ja õigel ajal pöördumisest arsti juurde," rõhutab ta.

"Vähk on salakaval haigus, sest me ei tea ega tunne, millal see tekib, me ei taju tema arenemist kehas, sest pikka aega ei tekita see haigus vaevusi ega too kaasa ka väliseid muutusi," kõneleb ta. Eriti on see omane siseelundite kasvajate korral.

Vähktõvel on suhteliselt vähe, eriti haiguse alguses, iseloomulikke tunnuseid. Ja kui need ka tekivad, käivitub inimeses Esko sõnul kaitserefleks. "See tähendab, et inimene tunnetab, et midagi on viltu, kuid ei usu endal olevat hullemat, kui mõni kerge põletik. Miks?

"Vähihaige arvatakse olevat see, seletab Vivian Esko, kes on kõhn, kahvatu, suurtes valudes, nõrk ja väsinud ning häiritud psüühikaga. Tegelikkuses ei näe vähihaige aga vähemalt haigestumise alguses sugugi selline välja.

Samas paneb Esko südamele, et olgu millised kõrvalekalded tervises tahes – neil kõigil on oma põhjus, mis vajab selgitamist. Ning seda saab teha siis, kui õigel ajal arsti juurde minna. Põhiline on seejuures onkoloogi sõnul kõrvalekallet tavalisest.

"On inimesi, kelle puhul on normaalne, et kõht käib kolm korda päevas läbi, ja neid, kel kolm korda nädalas. Kui näiteks viimastel hakkab kõht äkki kolm korda päevas läbi käima, on see ilmselge ohumärk," selgitab ta.

Lisaks rõhutab Esko, et ainus lubatud vereeritus inimesel on menstruatsioon. "Kõik muu on patoloogia, millest tuleks arstile rääkida," tähendab ta.

Ka tuleb Vivian Esko sõnul teada oma vähiriske. Sugu, vanust ja geneetikat ei saa tema sõnul valida, kuid oluline on teada healoomuliste kasvajate ning vähi esinemist oma lähisugulastel. Ise saab end vähiriski eest kaitsta aga vanade tuntud tõdedega.

Ehk süüa tuleb tervislikult, vältida ülekaalu ja stressi, liikuda aktiivselt. Samuti on mõistlik hoiduda suitsetamisest, narkootikumide tarbimisest ning alkoholist.

Vivian Esko märgib, et üks oluline asi, mille peale vähihaigusest kõneldes ei mõelda, on kroonilised haigused. "Kui neid välja ei ravi, võib nende foonil tekkida samuti vähk," lausub ta.

Eile alanud vähinädal on tänavu keskendunud soolevähi varajasele avastamisele. Millised on soolevähile viitavad märgid, millega kindlasti arsti juurde minna?

"Seedekorratused, kõrvalekalded tavalisest, täis- ja raskustunne kõhus, isutus, seletamatu iiveldus ja oksendamine, neelamise takistus, sage soole tühjendamise vajadus, veri ja/või lima väljaheites, kõhuvalu, kaalulangus, "tükk" kõhus, seletamatu väsimus ja nõrkus, väheveresus ehk aneemia ning hemorroidid," loetleb onkoloog.

Ta lisab, et neid sümptomeid ükshaaval võib esineda mitmel eri põhjusel. Kui aga kolm või neli neist omadustest on olemas, peaks küll mõtlema, et kõik pole korras, ning arstiga aru pidama.

Sõeluuringud kui võimalus vähi varajaseks avastamiseks

"Iseendast hoolimine tähendab ka osalemist sõeluuringutes," märgib onkoloog Vivian Esko. Need võimaldavad üles leida nii vähieelsed seisundid kui ka avastada varast vähki staadiumis, kui muid kaebusi veel pole.

Eestis on sõeluuring kolmele vähiliigile.

Rinnavähi sõeluuringusse oodatakse tänavu naisi sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966.

Emakakaelavähi sõeluuringusse oodatakse tänavu naisi sünniaastatega 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986.

Jämesoolevähi sõeluuringusse oodatakse tänavu 1956 aastal sündinuid naisi ja mehi.

Lisainfot sõeluuringute kohta saab oma perearstilt ning veebikülgedelt haigekassa.ee/ennetus ning cancer.ee.

Jaga artiklit

7 kommentaari

V
Vähk  /   13:37, 17. okt 2016
Ei ole nõus artikli pealkirjaga. Meedia on täis neid artikleid, kus kutsutakse inimesi üle kontrollima enda tervist - nt naisi rinnavähi varajaseks avastamiseks.... "Rinnavähi sõeluuringusse oodatakse tänavu naisi sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966" Kas noorematel ei esine rinnavähki? Kas naised teavad tõsiasja, et väiksemate rindade puhul, kui rasvkudet eriti pole ja rinnad nn "tihked", siis mammograafia ei pruugi midagi avastada ega näidata? Seda ütles mulle onkoloog ise, kui ma jõudsin tema juurde juba rinnvähi 3. staadiumiga... Eelnevalt sai tehtud mitu ultraheli, mille diagnoosiks oli tsüst rinnas. Mammograaf lasi teha pildid, mis midagi ei näidanud. Mammograaf ise ei vaenud isegi mitte mu rindu vaatama, vaid tugines ainult pildi materjalist. Tema soovitus oli, et kui tsüst suuremaks läheb, tulge tagasi, võtame vedeliku välja. Pool aastat hiljem tõesti oli "tsüst" suuremaks läinud, kui ma uuesti perearsti poole pöördusin. Sealtmaalt siis saatekiri onkoloogi juurde, kes koheselt lasi teha MRT ja biopsia ning tulemus rinnavähk ja keemiaravi. Ühesõnaga: palju sõltub ka siiski arstist, kelle juurde satud. Mõni teeb oma tööd nagu liinitööd ning ei süvene. Üldjuhul inimesed usaldavad arsti. Minule ütles mammograaf: "Teie rinnad on korras". Ja palju sõltub ka perearstist. On perearste, kes keelduvad põhimõtteliselt saatekirja andmisest, kuna kaebused ju puuduvad. Soovitan naistele mitte leppida ainult mammograafia tulemustega, sest see ei ole 100% kindel tulemus.
J
JUHAN  /   11:52, 11. okt 2016
Milleks ainult hoolimatut patsienti süüdistada? Eneseõigustuseks? Mitte ainult haige enda suhtumisest vaid veelgi enam arstde ülipikkadest järjekordadest ning ka nende kompetentsusest. Minu vend suri eesnäärmevähki. Tema oli selline, kes külastas regulaarselt oma perearsti. Kui tal esimesed vaevused tekkisid, pöördus ta kohe arsti poole. Kuid arstid kahjuks ei taibanud. Et kui analüüsid olidki kehvad, siis öeldi. et tule muudkui poole aasta pärast tagasi, eks siis vaatame, kuidas lood on. Ja nii mitu korda järjest. Kaduma läks hinnaline aasta või enamgi. Ja kui ta sai lõpuks suunamise pealinna, tuli sinnagi numbrit kuude viisi oodata. Kui siis lõpuks õige spetsialisti ees seisis ja see vajalikud uuringud oli teinud, laiutas see vaid käsi ja ütles traditsioonilise lause;"Hilja, peremees!" Et kus sa varem olid? (turakate käes ja järjekordades oli!), Pealinna onkoloog nentis, et tegu oli juba neljanda, viimase staadiumiga, kus siirded olid juba üle kogu keha luudes laiali. Keemiaravi muidugi tehti, kuid hilja mis hilja. Mõne aasta pärast oli ikkagi minek.

Päevatoimetaja

Asso Ladva
Telefon 51993733
asso.ladva@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis