Haigekassa
Jälgi ravimite annuseid inhalaatoril, et ei tekiks olukorda, kus inhalaator sai tühjaks ja uus retsept puudub. Küsi uus retsept juba enne, kui inhalaator tühjaks saab. (PantherMedia / Scanpix)

Astma on krooniline hingamisteede põletikuline haigus, millesse haigestumine on nii Eestis kui kogu maailmas viimastel aastakümnetel suurenenud. Toetamaks astmahaigete toimetulekut kroonilise tõvega on valminud patsiendijuhend, mis annab vastuseid haiguse olemuse, sagedamaste ravi ja igapäevaelu puudutavate küsimuste kohta ning kasulikke näpunäiteid haigusega edukalt toime tulemiseks.

Sarnaselt teistegi patsiendijuhenditega on astma patsiendijuhendi koostamisel lähtutud sama haigusseisundi kohta käivast tervishoiutöötajatele mõeldud ravijuhendist. Patsiendijuhendis on käsitletud soovitusi patsiendi vaatenurgast ning see sisaldab infot, mida patsiendil või tema pereliikmel on vajalik teada haiguse olemusest, igapäevaelu korraldamisest ja ravist. Patsiendijuhend aitab vastata tekkivatele küsimustele, kui arsti pole läheduses.

Patsiendijuhend on lihtne ja arusaadav

Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse spetsialist Taisi Kõiv rõhutab, et patsiendijuhend on kirjutatud patsiendile võimalikult arusaadavas keeles, et viimasel oleks lihtne enda või oma lähedase haigusest aru saada. "Patsiendil või tema lähedasel peab olema võimalus nii lihtsalt kui võimalik mõista, mis haigusega on tegu ning millised on diagnoosimise võimalused ning ravivõtted. Lisaks on ravijuhendis hulgaliselt soovitusi, kuidas haigusega igapäevaelus toime tulla, et see võimalikult vähe elukvaliteeti segaks," selgitab patsiendijuhendi olemust Taisi Kõiv.  

Lisaks leiab patsiendijuhendist raviks kasutavaid erinevaid inhalaatori tüüpe ning astma kontrolli testi, mis aitab patsiendil hinnata, kas ta on suutnud oma haigust kontrollida.  

Astma on oma olemuselt krooniline hingamisteede põletikuline haigus, millesse haigestumine on nii Eestis kui kogu maailmas viimastel aastakümnetel suurenenud. Eestis põeb astmat ligi 5–8% täiskasvanutest ehk 70 000–112 000 inimest. Täiskasvanueas tekkinud astmat esineb sagedamini naistel.

Astma põhjustab alumiste hingamisteede ahenemist, mis kutsub esile hingamisraskuse perioode. Hingamisteede ahenemine taandub osaliselt või täielikult kas iseeneslikult või raviga. Arvatakse, et paljudel astmat põdevatel inimestel on astma diagnoos ja sellest tulenev korrektne ravi saamata. Samas on enamikul haigetel võimalik raviga saavutada astma üle täielik kontroll ning säilitada elukvaliteet ja töövõime.

Taisi Kõiv räägib, et astma diagnoosimiseks ei ole ühte kindlat meetodit, kuid reeglina alustatakse kopsude kuulamisest stetoskoobiga, mis võimaldab aru saada, kas kopsudes on vilinad, kiuned ja/või kahinad. "Kui selline leid tulemusi ei anna, kuid patsiendil on ikka astmale iseloomlikud kaebused, näiteks õhupuudus, raskustunne rindkeres, hootine köha, siis teostatakse veel erinevaid uuringud," selgitab ta.

Üheks neist on spirograafiline uuring, mille käigus hinnatakse sisse- ja väljahingatava õhu mahtu ja kiirust ning kopsuteede läbitavust.

"Kui ka see uuring tulemust ei anna võidakse patsiendile määrata astma ravi. Kui prooviravi mõjub patsiendile positiivselt, on võimalus, et patsient hakkab astma ravi saama," räägib Kõiv.

Raviplaani järgimine on ülioluline

Ravi alguses koostatakse patsiendile raviplaan, mille järgimine on väga oluline, sest sellest sõltub kas patsient saab edasi elada täisväärtusliku elu nii, et astma teda igapäevaelus ei takistaks. "Kui arst on määranud patsiendile raviplaani ning patsient tunneb mõne aja möödudes, et see talle ei sobi siis tuleb sellest kindlasti arsti teavitada. Võib juhtuda, et koostatud plaan patsiendile ei sobi ning see tuleb ümber teha.," lausub Kõiv.

Ta märgib, et raviplaani järgimine on oluline ning seetõttu on väga oluline jälgida, et ei tekiks olukorda, kus inhalaator saab tühjaks ning patsiendil puudub ravimi ostmiseks retsept. "Uut retsepti tuleb arstilt juba ennetavalt ette küsida!" rõhutab ta.

Taisi Kõiv lisab, et inimene ise saab palju ära teha, et haigus teda ei tabaks või et haiguse kulg kontrolli all püsiks. Nendeks tegevusteks on suitsetamisest loobumine, ülekaalulisuse vältimine ning piisav füüsiline aktiivsus. Astmahaiged peaksid tähelepanelikud olema ka saabunud talvisel ajal, sest külma õhu sisse tõmbamine võib ärritada hingamisteid ning esile kutsuda astmahoogusid.

Kõik huvilised leiavad patsiendijuhise www.ravijuhend.ee veebileheküljelt, kuid Taisi Kõiv soovitab seda küsida ka oma arstilt, kes omapoolsete seletustega juhendi hea meelega lisalugemiseks annab.

 Mida peaks iga astmahaige silmas pidama?

• Ole kehaliselt aktiivne, sest igasugune liikumine parandab haigusega toimetulekut. Leia endale sobiv liikumise viis ja koormus.

• Püsi normaalkaalus.

• Loobu kõikidest tubakatoodetest, hoidu ka passiivsest suitsetamisest.

• Võimalusel hoidu tubastest ja välistest hingamisteede ärritajatest, teadaolevatest allergeenidest.

• Tea endale määratud ravimite nimetusi peast või kanna endaga kaasas infot nende kohta.

• Jälgi igapäevaselt arsti antud soovitusi ja raviskeeme. Vajadusel küsi arstilt paberile kirja pandud ravimite nimetused ja manustamise ajad.

• Kontrolli pereõe/astmaõe juures inhalatsioonitehnikat. Tee seda isegi siis, kui oled inhalaatorit juba pikalt kasutanud.

• Ära muuda ise ravimite annuseid või tarvitamise sagedust. Pea alati nõu arstiga.

• Ära unusta igapäevase ravimi inhaleerimise järgselt suud loputada. Teata arstile alati kõigist tekkinud kõrvaltoimetest.

• Teavita raviarsti kõigist tarvitatavatest ravimitest ja ka sellest, kui mingi ravimiga on varem tekkinud kõrvaltoime.

• Tunne haiguse ägenemise sümptomeid. Palu arstilt endale kirjalik juhend ägenemise sümptomite kohta ja esmase koduse ravi kohta.

• Kasuta enesetunde halvenemisel arsti soovitusi esmaseks koduseks eneseabiks.

Raviannuste suurendamisel jälgi kindlasti ravimite maksimaalseid lubatud annuseid ja maksimaalset kasutamise sagedust.

• Enesetunde halvenemisel võta alati kontakti raviarstiga edasise ravitaktika üle otsustamiseks. Kiirel enesetunde halvenemisel või hingamisraskuse tekkimisel kutsu kiirabi või pöördu haigla erakorralise meditsiini osakonda.

• Jälgi ravimite annuseid inhalaatoril, et ei tekiks olukorda, kus inhalaator sai tühjaks ja uus retsept puudub. Küsi uus retsept juba enne, kui inhalaator tühjaks saab.

• Kasuta kodus astma seisundi hindamiseks kasutada astma kontrolli testi (AKT), mida saad küsida näiteks pereõe käest. Sama testi võite alati täita õe või arsti vastuvõtu eel. AKT on leitav patsiendijuhendi lisas nr 1.

Allikas: Astma patsiendijuhend

Asjad, millest astmahaige peaks hoiduma

On olemas mõned peamised ärritajad ja allergeenid, millest astma korral tuleks võimalusel hoiduda, sest need võivad esile kutsuda enesetunde muutumise või astmahoo tekkimise.

• Külm õhk. Väga külma õhku sisse hingates võid ärritada oma hingamisteid, mis omakorda võib esile kutsuda astmahoo. Kui oled talvisel ajal väljas, kata oma suu ja nina salliga kinni.

• Treening. Astmadiagnoosiga inimene ei pea trennist hoiduma. Pea nõu arstiga ning leia sobiv treeningplaan. Enne treeningut on oluline alati soojendust teha ning pärast treeningut end maha jahutada. Väldi välistreeninguid külmas õhus või õitseajal, samuti siis, kui astma ei ole kontrolli all.

• Infektsioonhaigused. Kopsuinfektsioonid nagu bronhiit ja kopsupõletik võivad olla astmahaigele ohtlikud. Suurenenud lima hulk ja põletik hingamisteedes tekitavad hingamisraskusi. Kui sul on astma, võid gripi ennetamiseks ennast vaktsineerida − uuri selle kohta oma arstilt.

• Õietolm. Õietolm on üks peamisi allergeene, mis kutsub paljudel inimestel esile allergilisi reaktsioone, ka allergilise astma ägenemist.

• Ülekaal. Astma on rohkem levinud ülekaaluliste täiskasvanute ja laste seas. Oma kehakaalu normaalsena hoidmine on oluline

• Tubakasuits. Nii aktiivne kui ka passiivne suitsetamine suurendavad astma riski. Lastel, kes on kokku puutunud passiivse suitsetamisega, on suurem risk astmasse haigestuda. Teismelistel, kes suitsetavad, on samuti suurem risk astmasse haigestuda. Täiskasvanutel, kellel on tööl või kodus kokkupuude tubakasuitsuga, on 40−60% kõrgem risk astmasse haigestuda kui neil, kes suitsuga kokku ei puutu. Kui sul on diagnoositud astma, ei tohiks sa suitsetada. Samuti ei tohiks keegi suitsetada su eluruumides. Väljas käies hoidu kohtadest, kus suitsetamine on lubatud ning kus esineb suitsulõhna.

• Hallitusseened siseruumides. Hallitus tekib tavaliselt niisketes tingimustes. Hallitusseente eoste sissehingamine võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Hoia oma vannituba, köök ja kelder puhta ja kuivana.

• Prussakad. Prussakad ja nende väljaheide võivad paljudel inimestel esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Prussakaid ahvatlevad laokile jäetud toit, prügi ja kuivained. Ära hoia oma prügi avatult.

• Lemmikloomade kõõm. Lemmiklooma kõõm pärineb looma nahalt, karvadelt või sulgedelt. Kõõma eritavad enamik koduloomi − koerad, kassid, linnud ja närilised. Kui sul on diagnoositud astma, siis pole soovitatav lemmiklooma pidada. Kui sul on lemmikloom, siis ära luba teda enda magamistuppa. Lemmiklooma tuleks pesta.

Allikas: Astma patsiendijuhend

Jaga artiklit

1 kommentaar

A
Ants Rannula  /   08:48, 26. nov 2016
Astmaatikud,pöörduge Norra suusatreenerite poole. Varsti olete Maailma tugevamad suusatajad.

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis