Rinnavähki põdev Svetlana Ringas oli üks neist, kellele vähiravifond Kingitud elu kinkis võimaluse oma lastega kauem aega veeta. (Tiina Kõrtsini)

Vähiravifondi Kingitud elu olemasolu on vähiraviarsti Edward Laane sõnul vähiga võitlevatele haigetele väga oluline, võib-olla isegi ainuke reaalne õlekõrs, mis annab võimaluse elada kauem. Mullu toetas fond 40 inimest.

Täna toimus Hilton Tallinn Park hotelli konverentsikeskuses vähiravifondi „Kingitud elu“ kolmanda aastapäeva pressikonverents, kus võeti kokku 2016. aasta ning tutvustati uusi nõukogu liikmeid. 

Fond kasvas oma kolmandal tegevusaastal märgatavalt. Annetustena kogunes eelmisel aastal esialgsetel andmetel kokku ligi 805 000 eurot, millega sai fond toetada 40 inimest. Vähiravifondi “Kingitud elu” tegevjuht Toivo Tänavsuu rääkis, et toetusi väljastati 40 inimesele kokku 70 korral, mis näitab seda, et väga paljudele abivajajatele mõjus neile määratud ravi hästi ning nad said fondilt ka jätkutoetuse.

„Meie töö on 100% kulutõhus: kingime kõikidele abivajajatele minimaalselt vähemalt lootuse, kuid paremal juhul elupäevi või koguni täieliku tervenemise. Rõõm on tõdeda, et Eestis leidub nüüd juba riigi vaatevinklist mittekulutõhusaid inimesi, kes on tänu fondi abile täielikult vähist paranenud. Lisaks on terve hulk inimesi, kes on saanud oma elule niiöelda mitu korrust juurde,” ütles Toivo Tänavsuu.

Fondi nõukogu laienes kahe liikme võrra: liitusid ettevõtja ja Belgia aukonsul Eestis Erik Sakkov ning Tartu Ülikooli hematoloogia eriala dotsent dr Edward Laane.

„Vähk on arenenud maades, kuhu kuulub ka Eesti, sageduselt teine suurim surmapõhjus peale südamehaigusi. Öeldakse, et tänapäeval võib iga 2-3 inimene saada oma elu jooksul vähi. Samas on tänu uuematele ravimitele vähiga patsientidel võimalus elada kauem,“ rääkis Tartu Ülikooli hematoloogia eriala dotsent dr Edward Laane. „Mind motiveeris vähiravifondi „Kingitud Elu“ meeskonnaga liituma fondi heal tasemel juhtimine ja see, et fondi tegevus läheb meie inimestele südamesse. Eestis on paraku juurdepääs uuematele ravimitele piiratud ja kahjuks ka hilinenud. Suhteline olukord aasta-aastalt halveneb. Seega on fondi olemasolu vähiga võitlevatele haigetele väga oluline, võib-olla isegi ainuke reaalne õlekõrs, mis annab võimaluse elada kauem. Iga võidetud elupäev on hinnatud.“

„Ameerikas on heaks tavaks, et 10% oma sissetulekutest annetatakse heategevuseks. Kuigi Eestis on maksukoormus kõrge, on meie inimesed ja ettevõtted aasta-aastalt enam panustanud vähiravifondi toetamisse, pakkudes oma abistava käe abivajajatele,“ ütles Edward Laane. „Loodan, et minu töö fondi nõukogus aitab kaasa vähiravi probleemi teadvustamisele ühiskonnas laiemalt ja et saabuks selgus põhimõtetes, mille alusel Eestis vähiravi rahastatakse. Kõige olulisemaks pean siiski mulle antud võimalust aidata kaasa fondil pakkuda patsientidele kaasaegset ravi, mis annab lootuse ja võimaluse pikemale elule.“

Veebruaris 2014 nullist alustanud fond on kasvanud Eesti üheks suuremaks heategevusfondiks, kogunud annetustena kokku üle 1,6 miljoni euro ning toetanud saja inimese vähiravi. 

Jaga artiklit

1 kommentaar

M
maamiis  /   16:37, 3. veebr 2017
inimesed annavad oma viimase vähihaigetele ,samas vähendab riik nendesamade vähihaigete riigitoetust seoses Tööjõureformiga keskmiselt 100 euro võrra kuus .St võtab KOLMANDIKU vähemaks!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis