(PantherMedia / Scanpix)

„Sarnaselt inimestega võib vereülekanne olla tihti ainus võimalus lemmiku elu päästmiseks,“ selgitab PetCity loomakliiniku peaarst Heli Säre, miks otsustati korraldada lemmikloomade ja loomaomanike ühine doonoripäev.

PetCity Loomakliiniku peaarsti Heli Säre sõnul ei ole Eestis siiani lemmikloomade verepanka, kuigi vajadus selle järele on suur. „Soomes näiteks toimib vabatahtlikkuse alusel loodud lemmikloomade verepank juba aastast 2000,“ märgib ta.

Seepärast kutsutaksegi homme esmakordselt Eestis verd andma ning loenguid kuulama pered koos oma lemmikloomaga PetCity Loomakliinikusse (Rannamõisa tee 8) kell 13.30–17.30.

Selleks, et doonor olla, on kehtestatud nõuded nii inimestele kui ka lemmikloomadele. „Doonoriks sobib terve, täiskasvanud koer või kass, kes on vähemalt ühe aasta vanune aga mitte vanem kui kaheksa aastane, kassi vanus võib olla ka kuni kümme aastat. Doonorkoer peaks kaaluma vähemalt 25 kilo, doonorkass vähemalt neli kilo,“ rääkis Säre. Doonoriks sobib rahuliku iseloomuga sõbralik loom, kes on vaktsineeritud ning saanud regulaarselt ussirohtu. Samuti ei tohi loom olla reisinud viimase 6 kuu jooksul väljapoole Euroopa Liidu riike.

Loomaomanikud sobivad doonoriks, kui nad on samuti terved ja puhanud, kaaluvad üle 50 kg ja on 18-60 aastased. Lisaks on nii doonori kui ka patsiendi ohutusele mõeldes terve hulk haigustest, ravimitest ja ka reisimisest johtuvaid piiranguid, mille kohta leiab täiendavat infot verekeskuse kodulehelt. Doonoripäevale tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Kell 14, 15 ja 16 toimuvad doonoripäeval tasuta loengud, kus esineb PetCity Loomakliiniku peaarst Heli Säre ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse vanemarst Ulvi-Kaire Kongo. Heli Säre räägib, millised on loomade veregrupid, millises olukorras vajab lemmikloom vereülekannet ning kui palju võib doonorkass või doonorkoer korraga verd loovutada. Ulvi-Kaire Kongo loengust selgub, et inimeste veregrupid on palju keerulisemad kui tavapäraselt arvatakse. Verekeskuse laborites tehakse erinevate veregruppidega patsientidele sobiva vere leidmiseks eriliselt peent tööd, sest universaalset kõigile sobivat verd ei ole.

 „Seniks kuni ei ole leitud universaalset kõigile sobivat verd, jätkub meile huvitavat ja rutiinivaba tööd veregruppide erinevuste määramiseks. Ja kuigi need peened erinevused võivad mõnikord põhjustada peavalu nii arstidele kui harvaesineva erisusega patsiendile, meenutab see jätkuvalt meie igaühe märkimisväärset individuaalsust,“ sõnas Kongo, et sadade võimalike antigeenide ja nende miljonite võimalike omavaheliste kombinatsioonidega saab näiteks inimese veri olla sama unikaalne kui tema sõrmejälg.

Jaga artiklit

2 kommentaari

M
mehed on sead..  /   18:01, 6. veebr 2017
Tahtsin just küsida, kumb on lemmikloom juuresoleval pildil.
T
Talent  /   14:14, 6. veebr 2017
Ühel laual koer, teisel peremees...

Päevatoimetaja

Kristjan Väli
Telefon 51993733
kristjan.vali@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis