(PantherMedia / Scanpix)

Kui üle 75 aastane naine tunneb end pikemat aega kehvasti ja väsinult ning tal on õhupuudus, ei maksa arsti juurde minemisega viivitada – see võib tähendada infarkti.

Õigeaegseks raviks on väga tähtis teada infarkti tunnuseid ja pöörduda arsti poole võimalikult kiiresti. “Südameinfarkti üldteada sümptom on valu rinnus,” märgib Ida-Tallinna Keskhaigla Südamekeskuse juhataja dr. Tiina Uuetoa. “Lisaks vaatavad arstid elektrokardiogrammi (EKG). Tänapäeval on infarkti diagnoosimises tähtsad ka vereanalüüsid: kahjustatud rakkudest vabanevad ained osutavad südamelihase kahjustusele ja näitavad kaudselt kahjustuse ulatust.

Naistel ilmneb esimene infarkt vanemas eas

Klassikaliselt on infarktivalu vasakul pool rinnus hästi tugev, põletava-pigistava-rõhuva iseloomuga. Infarktivalu leevendamises osutub nitroglütseriin enamasti jõuetuks, abi pole ka traditsioonilistest valuvaigistitest nagu ibuprofeen. Tavaliselt kestab infarktile tunnuslik valu üle 20 minuti. Kirjeldatakse ka käte suremist, mõnel patsiendil kattub keha külma higiga. Eakamatel tekib sageli üldine tugev jõuetus. Pole harv, et valu ilmub, kaob ja tekib uuesti, võib kiirguda selga, õlgadesse, kaela ja pähe.

See, et valu on tihti lainetava iseloomuga, uinutab valvsuse kahtlustada tõsist haigust. Võimalik, et ilmnevad ka hoopis teised vaevused. On patsiente, eenamasti eakad, kelle esmane infarktisümptom on hoopis segasuse seisund, hallutsinatsioonid, minestus. Mõnel ei teki üldse valu, aga on rütmihäired, hingamisraskus ja õhupuudus. Nii võib juhtuda, et infarktile ei mõelda ja pöördumine arstiabi järele hilineb. Eriti ohustatud on eakad vanuses 80+, kes võivad ainsana kaevata mõned päevad kestnud suurt väsimustunnet.

Kui palju peaks eakam proua arvestama infarkti tekkimise võimalusega? Kui  vaadata haigestumise trende, siis võrreldes meestega kimbutab infarkt naisi vanemas eas - Eestis on meestel esimene infarkt keskmiselt 68-aastaselt, naistel 78 aastaselt.   „Ettevaatlikumad peaksid olema ka nooremad naised vanuses 30–65 aastat, kelle kaebused on sageli ebatüüpilised. Et infarkti peetakse pigem meestehaiguseks, ei mõelda noore naise ebamäärase halva enesetunde ja vähese rindkerevalu korral infarktile. Just ebatüüpilised vaevused on sagedasim põhjus, miks naised suhteliselt  sageli viivitavad abi kutsumisega,” räägib südamearst.

Võib juhtuda, et infarkt on toimunud n-ö püstijalu, ilma et naine oleks selle ise ära tundnud. “Eriomaseid haigustunnuseid pole,” nendib dr Uuetoa. “Üldjuhul määrab patsiendi vaevused ära infarkti tagajärjel kujunev südamepuudulikkus. Sellest tingituna võivad kergemini tekkida hingamisraskus õhupuudusega, väsimus ja üldine jõuetus. Kaasnema kipuvad rütmihäired, pearinglus ja tasakaaluhäired. Kui salamisi läbi põetud infarktiga patsient on eakas, seostatakse kõiki neid vaevusi pigem vanusega.”

Kiire arsti poole pöördumine on tõhusa ravi esimene eeldus. “Eestis surevad naised südame-veresoonkonnahaigustesse rohkem kui vähki. Samal ajal vähki naised kardavad, infarktivõimalust aga enda puhul ei arvestagi,” ütleb dr Uuetoa. “Naised peaksid endale teadvustama, et kui infarkti põhjushaigust, südame isheemiatõbe, esineb neil meestega sarnaselt, siis insulti surevad naised märksa sagedamini. Südame-veresoonkonnahaigused on Euroopas peamine surma põhjus – nende tagajärjel sureb 40% meestest ja 49% naistest. Euroopa viimase südamehaiguste ennetusjuhendi määratlusel kuulub ka Eesti väga kõrge riskiga riikide hulka.”

Oma südamehaiguste riskide teadmine on tähtis.

Traditsioonilised südamehaiguste riskitegurid on naistel samad, mis meestel: vanus, kõrgenenud vererõhk, vererasvade ainevahetuse häired, ülekaal, suitsetamine, istuv eluviis ja perekondlik eelsoodumus. Märkimisväärselt suurendavad infarktiohtu neerukahjustus ja suhkruhaigus.  Oluline riskifaktor naistel on rasvumine. On leitud, et suurima südamehaiguseriskiga on naised, kel esineb koos ülekaaluga vöö ümbermõõdu suurenemine ehk nn õuna-tüüpi rasvumine. Ülekaalulisus omakorda on võtmetähendusega teist tüüpi diabeeti haigestumise plahvatuslikus kasvus. Naiste  diabeet on oluline infarkti riskifaktor ja suurendab riske enam kui meestel. Tähelepanelikud peaksid olema ka noored naised, kel raseduse ajal on tekkinud suhkruhaigus. See toob välja juba tekkinud veresoonte kahjustuse ja ainevahetuse ebasoodsa profiili. Nende naiste tervis vajab edaspidi suuremat tähelepanu ja kontrollimist.

Südamearst rõhutab, et suitsetavad naised peaksid sigarettidest kindlasti loobuma, aga riskide pööramiseks on vaja varuda kannatust. “Uuringute alusel võrdsustub suitsetavate naiste infarktirisk mittesuitsetajate omaga alles seitsme aasta möödudes juhtudel, kui muud ohutegurid on sarnased“.

Dr Uuetoa sõnul sagenevad mitmed südamehaigused naistel märgatavalt keskea ületanud naistel. Seda seostatakse naissuguhormoonidest saadud kaitse kadumisega ja  menopausi tekkimisega. „Siinkohal pean paraku kurvastama neid naisi, kes loodavad kaitset hormoonasendusravist teatud eluperioodil. Uuringud on näidanud, et südamehaiguste riski eest hormoonasendusravi ei kaitse, kuigi vähendab tõhusalt menopausiga seotud muid vaevuseid" märgib Uuetoa.

Naised peavad arvestama, et eriti ebasoodne on riskitegurite kuhjumine: infarkti- ja insuldirisk võimendub suuresti, kui vererasvade ainevahetuse häirega kaasnevad suitsetamine ja kõrgenenud vererõhk. „Päris ilma riskiteguriteta patsiente näeme üliharva“ rõhutab südamearst. „Keskmisel Eesti infarktihaigel on reeglina mitu riskifaktorit, mida suudame elustiiliga ja raviga mõjutada. Nõnda esinevad 60% infarktihaigetest hälbed kolesterooli ainevahetuses, kolmel patsiendil neljast kaasneb kõrgvererõhktõbi, infarktihaigetest suitsetab umbes kolmandik“. Tasub teada, et varasemalt läbipõetud infarkt on ise korduva infarkti riskifaktor. Korduv infarkt võib tekkida umbes igal viiendal haigel.

Samas suudab tõhus riskiennetus  oluliselt vähendada infarkti tekkimist. „Saame üldistades öelda, et infarktiennetuses (ka korduva infarkti ennetuses) töötab n.ö. poolte reegel: 50% surmadest saame vältida riskifaktorite mõjutamisega ja 50% õigete ravimite püsiva ja sihipärase kasutamisega," lausub Uuetoa.

“Naiste teadlikkus on ülitähtis,” rõhutab kardioloog Uuetoa. “Ennetustegevus algab arstist, kes räägib patsiendile südameriskidest. Viimase kümne aasta jooksul on õnneks toimunud märkimisväärne muutus soodsas suunas naiste endi teadlikkuses, südamehaiguste ravis ja ennetuses.”

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis