Kuigi Eestis on leetrid ja punetised kadunud, on siin liiga vähe nende haiguste vastu vaktsineeritud lapsi. (PantherMedia / Scanpix)

Maailma Terviseorganisatsioon lisas Eesti riikide hulka, kus leetritesse ja punetistesse haigestumine on elimineeritud. Samas teeb muret tõsiasi, et Eestis on vaktsineerimisega hõlmatus nende haiguste osas endiselt liiga madal.

Leetrite ja punetiste elimineerimine tähendab seda, et nende haigustekitajate levikut ja uusi kohalikke haigusjuhte ei ole riigis esinenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal. Eestis ei ole 2014-2016. aastal esinenud ühtegi leetrite ja punetiste kohalikku haigusjuhtu, teatab Terviseamet. Leetrite viirusi on Eestisse sel ajavahemikul küll sisse toonud kuuel juhul muudes maades nakatunud inimesed, kuid tänu kiirele avastamisele, teavitamisele ja haiglaravile ei ole need juhud põhjustanud riigisisest levikut.

WHO ja Euroopa amet on seadnud eesmärgiks elimineerida leetrid ja punetised kogu Euroopas. 2016. a alguseks oli WHO Euroopa regiooni 53st liikmesriigist leetrid elimineeritud 37s ja punetised 35s liikmesriigis. Ainult 21s liikmesriigis ei ole viimase kolme aasta jooksul esinenud kohalikke leetrite ja punetiste juhte.

Maailm tervikuna on leetrite ja punetiste elimineerimisest veel kaugel. Näiteks vallandus 2013. a punetiste epideemia Jaapanis. 2016. a esines leetrite ja punetiste epideemiad või puhanguid Rumeenias, Šveitsis, USAs Kalifornias ja Lõuna-Sudaanis.

Sissetoodud haigusjuhtudest vallandunud puhanguid on esinenud paljudes maades. Kõik need leetrite ja punetiste epideemiad ja puhangud on tekkinud samal põhjusel – viirused leidsid üles nende haiguste vastu vaktsineerimata lapsed või täiskasvanud.

Vaktsineerimisega on lood endiselt kehvad

Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava raames leetrite, punetiste, mumpsi liitvaktsiini kahe annusega ühe ja 13-aasta vanuses. WHO tegi viite, et Eesti laste leetrite ja punetiste vastu vaktsineerimisega hõlmatus on viimase kolme aasta jooksul jäänud alla vajaliku 95 protsendi taseme kahe aastaste laste hulgas, kus see on 93 protsendi piires ning 14-aasta vanuste seas, kus vaktsineeritute protsent oli 2016 aastal vaid 91,5.

Laste mittepiisava vaktsineerimisega hõlmatuse tagajärjeks on see, et 2016. a oli Eestis 7481 2-14 aasta vanust leetrite, punetiste ja mumpsi vastu vaktsineerimata last.

Lisaks vaktsineerimata lastele võivad nakatuda ka neid haigusi mittepõdenud ja immuunsust mitteomavad täiskasvanud, seega oleks oluline, et enda vaktsineerimise vajadusele mõtleksid nii vaktsineerimata laste vanemad, lasteasutuste töötajad ja lastega kokku puutuvad tervishoiutöötajad.

Vaktsineerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu on soovitatav seni vaktsineerimata rasedatele laste kaasasündinud punetiste ennetamiseks ja nakatumisohtlikesse maadesse reisivatele inimestele haiguste sissetoomise vältimiseks.

Jaga artiklit

4 kommentaari

M
maamiiz  /   23:12, 17. veebr 2017
küll ajapikku rikastatakse meid taas
!
!  /   13:47, 17. veebr 2017
Ärge muretsege, see kaotus on kiirest korvatav. Küll mõned eksootilisd pagulased need salakaubana taas tagasi toovad.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis