Haigekassa
(PantherMedia / Scanpix)

Möödunud aasta jooksul tasus haigekassa tervishoiuteenuste eest ligi 756 miljoni eurot, mis on 43 miljonit eurot enam kui möödunud aastal. Ravimeid hüvitati 131 miljoni euro eest ning ajutiste töövõimetushüvitiste eest maksti 130 miljonit eurot.

Iga inimese esimene tervisenõustaja on tema perearst. Selle aasta märtsist lisatakse vastsündinu tema ema perearst nimistusse, nii on juba sündimise hetkel igal Eesti inimesel oma perearst. Eelmisel aastal tegid perearstid ja -õed üle 6 miljoni vastuvõtu, rohkem kui miljonile inimesele. Perearsti kaudu sai üle 8000 inimese ka logopeedi, psühholoogi või füsioterapeudi vastuvõtule.

Eriarstiabi teenuseid kasutas eelmisel aastal  800 000 inimest. Operatsioone tehti eelmisel aastal 150 000.

Igal aastal teostatakse ka teatud hulk ülikalleid ravijuhte. Ülikallis ravijuhtum on see, mille maksumus on vähemalt 65 000 eurot. Kõige enam on ülikalleid ravijuhte alla 4-aastaste seas ning need on seotud enneaegselt sündinud laste raviga. 2016. aastal hüvitas haigekassa 62 sellist ravijuhtu kokku 5,8 miljoni euro eest.

Eelmisel aastal kasutati hüvitas haigekassa üle 8 miljoni soodusretsepti.

Töövõimetuslehtede võtmist mõjutavad enim viirushaigused

Ajutise töövõimetuse hüvitisi maksti eelmisel aastal kokku 130 miljonit eurot, seda ligi 6 miljoni töövõimetuspäeva eest. Keskmiselt tasuti ühe päeva eest 22 eurot.

Laialdaselt teatakse ajutise töövõimetuse hüvitise all nii-öelda haiguslehte, kuid lisaks tavalisele haigushüvitisele kuuluvad siia ka sünnitushüvitised, mida makstakse dekreedi korral kuni 140 päeva eest. Hooldushüvitise eesmärk on kompenseerida lähedase, näiteks eaka sugulase või lapse eest hoolitsemise eesmärgil töölt eemale jäänud inimesele saamata jäänud töötasu. Tööõnnetushüvitisi makstakse tööõnnetuse tagajärjel töölt ajutiselt eemale jäänud inimesele.

Kõige enam haiguslehti hüvitati veebruaris, vähem juunist septembrini. See näitab, et töövõimetushüvitiste maksmist mõjutab suuresti viirushaiguste levik.

Sünnituslehtede arv kasvas möödunud aastal võrreldes 2015. aastaga 2%, seda kõige enam 30-39 aastaste naiste seas.

Välisriikidest saadi enim ravi Saksamaal ja Soomes

Välisriikides ravi saamisega seotud kulutused on aasta aastalt kasvanud. 2016. aastal tasus haigekassa uuringute ja ravi eest välisriigis 9 miljoni eurot.  Möödunud aastal suunati välisriiki eelloa alusel ravile 244 patsienti. Kõige kallimad plaanilise ravi teenused on vastsündinute südameoperatsioonid. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel välisriigis saadud arstiabi eest tasus haigekassa välisriigi raviasutustele 5 miljonit eurot.

Reisides on alati soovituslik Euroopa ravikindlustuskaart kaasa võtta. Vastasel korral tuleb ravi eest välisriigis esialgu ise tasuda ning alles seejärel saab haigekassalt ravikulud tagasi taotleda. Kui aga kaart on kaasas, saab haigekassa vajalikud arveldused teha teise riigi vastava asutusega ning inimesel tuleb kohapeal tasuda vaid visiiditasu.

Riigid, kus Eesti kindlustatud eelmisel aastal kõige enam ravi said, olid Saksamaa ja Soome. Välisraviga seotud kulutuste suurenemine tuleneb Eesti ja sihtkohariigi teenuste hindade erinevusest ning ka sellest, et inimesed on muutunud liikuvamaks ning reisivad üha enam.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis