( Vida Press)

* Tervislik on süüa päevas 3 põhitoidukorda ja 1-2 vahepala, pikemal või füüsiliselt kurnaval päeval kolm vahepala.

* Toidukordade ideaalne vahe on 2,5-3,5 tundi.

* Kõige olulisem toidugrupp on köögi- ja puuviljad ning marjad. Need peaksid moodustama umbes poole päeva toidukogusest. Köögiviljad (v.a kartul ja bataat) võiksid olla iga põhitoidukorra (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök) koostisosaks, puuviljad ja marjad sobivad kõige paremini vahepalaks (1-2 vahepala päevas).

* Tärkliserikkad toiduained (täisteraviljad, kartul, bataat) on samuti olulised, kuid neid ei tohiks koguseliselt süüa rohkem eelmise toidugrupi toiduainetest.

* Eestlased söövad liiga vähe  kaunvilju ja pähkleid-seemneid: need peaksid olema  menüüs vähemalt 2-3 korda nädalas. Kaunviljad tuleks aga tingimata keeta, ube peaks enne keetmist ka leotama ning pärast keetmist puhta veega loputama, et vähendada antitoitainete (lektiinide) sisaldust, mis põhjustavad seedimisraskusi ja võivad tekitada puhitusi, kui sööja pole nendega harjunud. Pähkleid ja seemneid, päeva peale kokku peotäis või paar, on kõige parem süüa vahepalaks koos puuviljade või marjadega. Kasutada tuleks ka kvaliteetseid taimseid õlisid.

* Piim või piimatooted võiksid päevamenüüs olla kuni kahel toidukorral. Eelistada tuleks hapendatud piimatooteid, magustatuid aga üldse vältida.

* Loomaliha on tervislik süüa 2-3 toidukorral nädalas, ülejäänud toidukordadel tasuks eelistada kala, mereande, muna ja linnuliha.

* Kala võiks menüüs olla vähemalt kaks korda nädalas, veel parem, kui kolm-neli korda. Liha, kala ja mune ostes võiks võimalusel eelistada mahepidamisel kasvatatud töötlemata toorainet.

* Suhkrut võib täiskasvanu süüa päevas maksimaalselt 50 grammi, lapsed olenevalt vanusest 10–-30 grammi. Kui valid magusat, siis eelista pigem suhkruga maitsestatud tooteid glükoosi-fruktoosisiirupite või sünteestiliste magusainetega maitsestatutele. Ehkki viimaste tegelikku mõju inimese organismile päris täpselt veel ei teata, arvatakse toitumismaailmas, et hästi need ei mõju. Mõne kunstliku magusaine kahjulik mõju on mitmete uuringutega juba ka tõestatud.

Allikas: Toitumisnõustaja Reelika Õigemeel

Jaga artiklit

2 kommentaari

A
Arvamus  /   15:27, 21. mai 2017
Miks mune ei ole menüüs ja sealiha? Teatavasti aju koosneb enam kui 50 protsenti rasvast ja ka suhkur on ajutegevuses väga vajalik. Mune peab sööma iga päev 1-2 tk. Need võõrama puu- ja köögiviljad pole meile nii väga vajalikud - sööme oma õunu ja marju. Ikka neid toite, millega oleme harjunud ja mis meil kasvavad. Igasuguseid nn. nõustajaid on juba liiga palju, kas neil ka mingi vastav haridus on, on küsitav?
I
imestaja  /   13:51, 21. mai 2017
kas tõesti need välismaised salatiained on tervisele kasulikumad,kui meie kartul? See on absurd.Saan aru,et kodumaised,kuid kus neid kevadel saada. See jutt on täielik jama.

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
denes.kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis