(PantherMedia / Scanpix)

„Kevadel reageeritakse hammustusele rohkem kui sügisel, sest talve jooksul on kaitsvad antikehad verest kadunud," lohutab lastearst-allergoloog Kaja Julge kõiki neid, kellele taas tundub, et arvukad sääsed on varasemast verejanulisemad.

„Sügiseks on antikehad jälle olemas ja sääsehammustused nii suurt häda ei valmista,“ kinnitab Tartu ülikooli kliinikumi lastearst-allergoloog Kaja Julge.

Sestap on tema sõnul ka nii, et sääsehammustusi taluvad paremini sääserohkete piirkondade elanikud. "Lapimaal, kus inimesed saavad sageli üle saja hammustuse päevas, on taluvuseprotsent 50, aga Helsingis, kus sääski on oluliselt vähem, talub sääsehammustust 5 protsenti," räägib Julge.

Silmade piirkond eriti tundlik

Ka Nõmme kliiniku perearst Eero Merilind sõnab, et just kevaditi on inimesed  putukamürkidele tundlikumad ja reageerivad sestap ägedamalt. „Mida rohkem inimene nõelata või hammustada  saab, seda nõrgem reaktsioon tekib. Seepärast ei tunne näiteks mesinikud sageli enam mesilaste nõelamist,“ lausub ta.

Inimesed, kes aga mesilaste või herilastega nii tihedalt  kokku ei puutu, võivad nende hammustusest saada raske reaktsiooni, allergilise šoki. „Kui mesilase või herilase torkest tekib õhupuudus, teadvuse häired, krambid, tuleb  kiiresti abi  otsida,“ räägib Merilind olukorrast, mil arstiabi on möödapääsmatu.

Ja kui selline asi on kord elus juhtunud, siis saab endaga kaasas kanda süstitavat ravimit Epipeni.

Merilind on aga täheldanud, et eriliselt suuri lööbeid ja turseid, kohati ka verevalumeid, tekitavad kihulased - väikesed paari millimeetri pikkused putukad, keda palja silmaga õieti ei näegi.

Olukord võib eriti hulluks minna siis, kui putukahammustust sügada - see vaid suurendab sügelust ja võib tekitada põletikku. „Mida rohkem hammustuse kohta sügada, seda enam nahas olevates nuumrakkudest sügelust tekitavaid aineid vabaneb. Kui tekkinud kublad katki kratsida, võib sinna lisanduda infektsioon ja siis paraneb see hoopiski pikema aja jooksul ning võib jätta ka armid,“ selgitab seda Kaja Julge.

Tüütu looduse paratamatus

Sestap soovitab ta sügelust vähendada apteegi käsimüügis olevate pihustite ja geelidega, mõned neist on müügil koos sääsetõrjevahenditega ka toidupoodides, sobivad ka mentoolpiiritus ja näiteks ka antiseptilise toimega teepuuõli.

Ka putukate eemalhoidmiseks on lisaks poes müüdavatele spetsiaalsetele sääsetõrjevahenditele head mitmed eeterlikud õlid. „Näiteks toimib hästi see, kui magamistuppa panna teepuuõli pudel ja sellelt kork eemaldada. Sääski peletab ka lavendliõli,“ lausub Merilind, et eeterlike õlidega end määrides võib arvestada 3-4 tunni pikkuse kaitsega.

Ka soovitab Merilind igaks juhuks koju osta mõne allergiavastase vahendi, näiteks Claritin, Zyrtec või Kestine. „Neist enamikul on ka odavamad koopiavariandid,“ lausub ta.

Kuid - lisaks keemilistele putukatõrjevahenditele võib näiteks kodust sääserohkust tõrjuda akende ette seatud putukavõrkudega ning kaitsta keha riietega. 

Jaga artiklit

2 kommentaari

M
matsu  /   16:01, 19. mai 2017
Nojasiis? Sääsk on nii väike ja tühine putukas, et selle närimine ei ole nüüd küll mingi probleem.
+
+  /   12:58, 20. mai 2017
Vaata oma mätta otsast kaugemale. Paljudel tekkib sääsehammustusest paistetus. Kihulased on veel hullemad. Kui sinul reaktsiooni vereimejatele pole, ei tähenda see, et ka kõik teised sellele vilistada saaks.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis