(PantherMedia / Scanpix)

„Kui inimene tahab iga päev liha tarbida, siis tasuks meeles pidada, et soovitatav kogus mahub tema peopessa. Kui sööme liiga palju, ei mõju see enam kehale hästi. Ka on mõistlik grillõhtul taldrikule asetada rohkelt aedvilju – siis ei teki kiusatust üleliia liha süüa,“ annab toitumisnõustaja Reelika Õigemeel nõu, kuidas talitada suvistel grillipidudel.

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse esimees Reelika Õigemeel toonitab, et tervislik grillimine algab juba poes grillimaterjali valides. Esimese variandina tasuks eelistada kala, seejärel linnu- ja loomaliha. Maitseelamuste rikastamiseks on ideaalne grillida ka köögivilju ja seeni ning miks mitte ka puuvilju.

Hingamisstuudio hingamisterapeut ja terviseedendaja Reet Karro lisab, et suur viga on valida küpsetamiseks ainult rasvane punane liha, mille leem tilgub särisedes sütele. Tema sõnul ei saa võrrelda näiteks kõigi reeglite järgi grillitud köögivilja või kala ning liiga kaua kuumutatud punase liha mõju. „Viimases tekivad kõrge temperatuuri mõjul ebatervislikud ühendid – eeskätt heterotsüklilised amiinid ja polütsüklilised aromaatsed süsivesikud,“ selgitab Karro.

Kõrbenud lihatükid lõika ära

Poes tuleks eelistada liha, mis ei oleks marinaadis, sest selle sees olevad säilitus- ja värvained võivad kahjustada maksa. „Kui ikkagi valida marineeritud liha, siis lugege enne, mida see sisaldab. Kõige mõistlikum on naturaalne marinaad, mis ei sisaldaks mingeid sünteetilisi aineid ega maitsetugevdajaid,“ soovitab Õigemeel. „Kui ise marinaadi teha, pannakse tõenäoliselt vähem soola ja suhkrut. Kindlasti ei kasutata sünteetilisi lisaaineid, sest neid kodus lihtsalt ei ole. Inimene kasutab hoopis küüslauku, pipart, soola, äädikat, sidrunimahla ehk kõike käepärast.“

Kuna valmismarinaadid seisavad mõnda aega, siis on lisatud sinna aineid, mis säilitaksid seda kauem. „Sünteetilistel lisaainetel ei ole väidetavalt kahjulikku lisamõju, aga tegelikkuses ei ole neid ju piisavalt uuritud. See aeg, mil inimesed on neid sisaldavaid toite söönud, on liiga lühike. Maitsetugevdajate kohta on aga mitmeid uuringuid tehtud ja selgunud, et neil tõesti on kahjulik mõju, eriti lastele ja noortele,“ lisab Õigemeel.

Reet Karro annab mõnusa marinaadi tegemiseks hea retsepti: „Vali võimalikult lahja liha ja marineeri seda enne grillimist kaks tundi tumeda õlle marinaadis, millele on juba lisatud maitsetaimi, eriti rosmariini, küüslauku, tšillit, basiilikut, salveid, majoraani.“

Et grillimise aega lühendada, võib liha enne grillimist mõned minutid pannil kaane all madalal kuumusel eelküpsetada. „Võimalusel grilli toit fooliumis või kata fooliumiga grillirest ja torka sinna väikesed augud, et üleliigne vedelik saaks välja tilkuda. See tilgub siiski sütele, kuid vähem kui lahtiselt restilt. Grillida tuleks võimalikult madalal temperatuuril ja hoida liha kuumaallikast parajal kaugusel. Võimalusel vali ülalt grillimine, et rasv ei saaks üldse sütele tilkuda,“ annab Karro nutika grillimise nõuandeid.

Samuti toob Reet Karro välja, et hoiduda tuleks söestumiseni grillimisest ning mustad osad peaks kindlasti ära lõikama. „Lisaks võib rasv tilkuda grillimisel kuumadele sütele ning tekib suits, milles leiduvad kahjulikud ühendid ladestuvad lihale ja kõigele, mis selle lähedal asub. Ka salatile ning küpsetaja näole ja kätele. Uuringutes on grillimisel tekkivaid kahjulikke aineid seostatud koguni maksavähiga,“ hoiatab ta. Reelika Õigemeel lisab, et nende kahjulike ühendite neutraliseerimiseks ongi vaja süüa lihaga koos ohtralt köögivilju.

Kui liha või kala on grillitud, tuleks restid korralikult ära puhastada. „Aga mitte traatharjaga, mille harjased võivad jääda restil märkamatuks ja hiljem toidu sisse sattuda, vaid jätta rest ööks ligunema kilekotti, kuhu on lisatud nõudepesuvahendit,“ õpetab Karro.

Enne grillipidu end näljutada ei tohiks

Nii Reelika Õigemeel kui ka Reet Karro nendivad, et suvistel grillipidudel tuleb ette ülesöömist. „Asi on selles, et grillipidu ei piirdu ainult liha ja salatiga, vaid laual on ka krõpse, juustu ja muudki. Niisiis hakatakse sööma kõike korraga ja see tekitab seedimisraskusi,“ selgitab Õigemeel.

Karro leiab aga, et snäkkide olemasolu laual on isegi hea – kui kõht jäi veidi tühjaks, siis saab haarata mõne snäki, mitte uue rammusa portsjoni järele.

Viga, mida tihti enne grillipidusid tehakse, on terve päeva söömata olemine. „Õhtuks on kõht nii tühi, et inimene ahmib toidu sisse ega saa arugi, millal kõht on täis. Magu on nälgimisega nii kokku tõmbunud, et ei suuda nii palju süüa ja kui suudadki, siis äkiline toit paneb kõhu valutama või tekitab gaase,“ selgitab Õigemeel.

Grillipidude juurde kuulub tihtipeale ka alkoholi tarbimine. Nii Õigemeel kui Karro soovitavad sellega tervise huvides piiri pidada ja pigem eelistada lahjat alkoholi. Ka mittealkohoolsed joogid võiksid sisaldada vähem suhkrut. „Gaseeritud magustatud jookide asemel võiks olla vesi sidruniviilude, rabarberikoore, kurgilõikude või hapude marjadega. Kui teha morssi, tuleks lisada minimaalselt suhkrut,“ ütleb Karro.

Rohke söömine ja joomine kurnab aga organismi ja tekib energiapuudus. „Nii ei ole välistatud, et inimene tunneb end järgmisel hommikul halvasti ega jaksa voodist tõusta,“ sõnab Õigemeel. Sellisel puhul tasuks aga keskenduda kergele söögile ja teha enda jaoks taimetoidupäev. „Sööge köögivilja ja jooge smuutit,“ annab ta nõu. Apteeki taolise murega tema hinnangul minema ei peaks – esmajoones peaks laskma kehal taastuda. Kui maks või magu annavad aga veel hiljemgi tunda, siis tuleks konsulteerida apteekriga.

Jaga artiklit

2 kommentaari

M
miks seda  /   17:42, 13. juuni 2017
liha pidevalt marineerima peab vanasti oli halb liha aga praegu polegi enam sellist saanud
S
süsimust iroonia  /   12:01, 12. juuni 2017
kui söömisega piiri pidada, siis pole grillipeol ju üldse mingit mõtet :DD

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis