Uuring näitas, et inimeste jaoks on tervisliku toitumise sünonüüm juurikad ja puuviljad. (PantherMedia / Scanpix)

Inimeste arusaam tervisliku toitumise kohta on täiesti adekvaatne, informatsiooni on küll, aga järjest raskem on eristada, mida uskuda ja mida mitte, ütles uuringufirma Faktum-Ariko uuringute juht Kalev Petti tänasel 2. tasakaalustatud toitumise konverentsil esmakordselt tervisliku toitumise uuringut tutvustades.

Möödunud aastal läbi viidud uuringu põhjal selgus, et inimeste jaoks on tervisliku toitumise sünonüüm juurikad ja puuviljad (40%), poole võrra vähem (21%) regulaarne toitumine ja tasakaal (21%) alles pärast seda tuleb mitmekesine toitumine.

60% vastajatest hindas, et toitub tervislikult. Valdav enamik tõi välja, et teeb seda üldise enesetunde ja vormi hoidmiseks ja kehakaalu reguleerimiseks. 37% vastajatest ei toitu tervislikult. Põhjustena toodi välja, et tervislik toitumine on liiga kallis ja info tervislikust toitumisest pole usaldusväärne – igaüks räägib eri juttu.

Kaks peamist viisi, milles tervislik toitumine vastanute jaoks seisneb, oli mitmekesine toitumine ja naturaalsete, ilma säilitusaineteta toodete eelistamine. Kõige vähem toodi välja konkreetse dieedi või konkreetse süsteemi (taimetoitlus) jälgimist.

Peamise infoallikana tervisliku toitumise kohta nimetati internetti (69%), sellele järgnesid ajakirjad (38%), sõbrad-tuttavad (35%), televisioon (31%), arstid ja spetsilistid (30%).

Kõige usaldusväärseimaks allikaks peetakse arstide soovitusi (64%). Järgnevad teaduslikud artiklid ja uuringud (54%) ning kokaraamatud (47%). Tervisesaated televisioonis on neljandal kohal (40%).  Nimekirja kõige vähem usaldusväärseks allikaks peetakse telereklaami (usaldusväärseks peab vaid 1%), kuid palju parem pole olukord ka info- ja reklaammaterjalidega kauplustes (2%). Lisaks tasub mainida, et kõrge pole ka toote pakendil oleva info usaldusväärsus (13%). Ametnike usaldusväärsus oli vaid 7%.

Uuringus küsiti ka, milline on vastajate hinnangul E-ainete mõju toodetele. Selgelt ülekaalus oli kaks arusaama – mõned vähendavad toodete tervislikkust ja parandavad toote välimust ja kostist.

Vastajatelt küsita ka, et kas laktoosivabade toodete tarbimine on tervislik ka terevetele inimestele. Vastajatest 12% leidis, et jah on, kindlalt ei vastasid 10% ning ülejäänud jäid kõhklevale seisukohale.

Kõige enam jälgitakse pakendit lugedes infot toote põhikomponentide kohta (76%). Seejärel lisaainete sisaldust (65%) ja suhkru sisaldust (46%).

Uuringu valimiks oli 500 tarbijat vanusevahemikus 15-74 aastat vastavalt elanikkonna sotsiaaldemograafilisele proportsioonile soo, vanuse, piirkonna ja rahvuse tunnustes.

Jaga artiklit

2 kommentaari

Ü
üle poolte ja isegi rohkem  /   20:34, 14. juuni 2017
sest nad on vaesed ja näljas ning paljad niikui nii
5
500 tarbijat  /   12:17, 14. juuni 2017
Juba see kirjatükk paneb kahtlema selle küsitluse õigsuses. Käin pidevalt ostlemas ja ei näe küll et keegi 15 aastane tunneks huvi mida suhu pistab, sama on ka vanemaealistega, sest seda peenikest kirja lihtsalt paljud ei näe lugeda. Põhiline vanus jääb 25- 45 aasta kanti. Neid tõesti huvitab mida nad omale korvi soetavad. Vot nii on nende uuringutega ja % . Mina usun seda mida ise näen.

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis