(MEELIS TOMSON)

Keskkonnaamet tuletab meelde, et jaanilõkkesse sobivad kuiv puit, oksad, immutamata puit, kiletamata papp ja paber ning muu töötlemata looduslik materjal. Jäätmete põletamine lõkkes mürgitab tervist ja keskkonda.

„Kahjuks kiputakse sageli lõkkes põletama ka jäätmeid. Mööblit, immutatud või värvitud puitu, vanarehve, plasti või riideid ei tohi lõkkesse visata, kuna nende põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega. Jäätmete põletamisel eraldub õhku hulk kahjulikke saasteaineid, kuna põlemistemperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et toksilised ühendid ära põleksid,“ selgitas Keskkonnaameti jäätme peaspetsialist Annika Pertman.

Välisõhku paiskunud mürgised saasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende tervisemõju ei avaldu kohe. Suitsu sissehingamisel liiguvad need ained edasi inimese organismi ning võivad põhjustada vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust. Lühiajaline suitsu sees viibimine võib esile kutsuda peavalu, iiveldust ja löövet. Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügipõletajat, vaid ka tema lähedasi ning kõiki inimesi ja muud elusloodust, kes võivad saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides.

Lisaks sadestuvad põletamisel tekkinud toksilised ained maapinnale, kandudes edasi põhjavette ja toidulauale ohustades seeläbi kõiki elusolendeid. Kuna paljud saasteainetest on püsivad ja kuhjuvad organismis, kasvavad ohtlike ainete kontsentratsioonid toiduahelas sadu kordi ja võivad toiduahela tipus olevates organismides jõuda mürgiste kontsentratsioonideni.

„Jäätmete lõkkes põletamine toimub ebastabiilselt ja madalamatel temperatuuridel, mistõttu mürgised ühendid ei põle täielikult ära ja temperatuuri kõikumine soodustab gaasiliste saasteainete teket. Jäätmete  põletamisel on ülipeente osakeste kontsentratsioonid võrreldes puhta puidu põletamisega palju kõrgemad, mistõttu prügi põletamist lõketes tuleb vältida,“ selgitas Keskkonnaameti välisõhu peaspetsialist Arthur Kivi.

Seega on nii inimeste tervise kui ka looduse huvides kõige sobivam moodus jäätmetest vabanemiseks nende liigiti kogumine ning vastavate konteinerite ja jäätmejaamade kasutamine, sest ainult nii saab kindel olla, et jäätmed ei tekita meile ja keskkonnale kahju.

Jaga artiklit

5 kommentaari

R
rs  /   19:56, 26. juuni 2017
kes kusagil maa piirkonnas elavad teavad täpselt kui sügav porr on vana mööblit ja muud sellist jama ära utiliseerida... lihtsaim viis on lihtsalt tuli otsa panna!
M
Mürk  /   09:08, 25. juuni 2017
Veel parem on kui üldse õhku ei hinga, sest lennukitest lähtuv heitegaas, mis on raudselt väga mürgine langeb tagasi maale ja me hingame seda mürki rõõmsalt sisse.Kõik, mis läheb üles tuleb ka alla.Edu vähem hingamisel.

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis