(PantherMedia / Scanpix)

Puuduolevad hambad ei põhjusta vaid naeratamise varjamist, vaid palju rohkem probleeme alates ebakindlusest kuni üleüldise suutervise muredeni. Õnneks pakub kaasaegne hambameditsiin proteeside näol võimalust naeratus taastada – millised on erinevate proteesitüüpide eelised ja puudujäägid ning kui kiiresti on võimalik hambad asendada, selgitab kogenud proteesiarst dr Kaja Kiige.

Proteeside eesmärk on eelkõige aidata patsiente, kes on kaotanud hamba või isegi mitu. Oma olemuselt on protees puuduva hamba asendus, mis täidab tühja koha suus. Proteesitüüpe on nii suust eemaldatavaid, suust mitte-eemaldatavaid, kuid proteeside alla kuuluvad ka laboris valmistatud täidised (panused) – milline proteesitüüp sobib, sõltub nii suutervise korrashoiust kui ka patsiendi enda eelistusest ning võimalustest.

“Suust eemaldatavad proteesid on enamasti metallkarkassiga partsiaalproteesid ehk tugibüügelproteesid, aga ka plastmassbaasisega partsiaalproteesid, totaalproteesid kui ka immediaatproteesid. Kõik need aitavad taastada patsiendi naeratuse ning kaitsevad hammaste puudulikkusest tulenevate probleemide eest,“ selgitas Sakala Hambaravi proteesiarst doktor Kaja Kiige.

Metallkarkassiga partsiaalporteesid ehk tugibüügelproteesid toetuvad peale igemete ka suus olevatele hammastele ning seetõttu on ka proteesi hõõrdumisest tingitud vaevusi vähem. Proteesi kinni hoidvad klambrid on valatud täpselt hammaste järgi, nii hoiavad need proteesi paremini suus ja proteesiga kaasneb vähem hõõrdumisest tekkinud ebamugavustunnet. “Lisaks on metallkarkass õhem ja seetõttu ka väiksema mahuga kui plastmassprotees – seega on nendega lihtsam harjuda,” täpsustas Kiige.

Plastmassbaasisega partsiaalproteesi eelis tugibüügelproteesi ees on hind – võrreldes büügelproteesiga on need hinnatasemelt soodsamad. Samas on miinuseks suurem proteesi liikuvus suus, kuna klambrid, millega protees on suus fikseeritud, ei ole nii täpsed. Ka on selline protees pisut paksem. Veel võib tema miinuseks lugeda seda, et protees toetub ainult igemetele ja nii võib kergemini tekkida proteesi hõõrdumisest tingitud ebameeldivustunde. Ühtlasi on sellist tüüpi protees pigem ajutiseks lahenduseks.

Immediaatproteese valmistatakse laboris juba enne hammaste välja tõmbamist, seega ei pea patsient olema ilma hammasteta ehk siis hammaste eemaldamine ja proteesi paigaldamine toimub ühe visiidi käigus. Sellist tüüpi proteesi tegemiseks tuleb enne hammaste eemaldamist võtta jäljendid, mille alusel hambatehnik proteesi valmistab. Immediaatprotees on ajutise loomuga – pärast eemaldatud hammastest jäänud haavade paranemist on kindlasti vajalik proteesi ümberbaseerimine, et protees oleks täpne ning ~6 kuu möödudes tuleb valmistada lõplik täpne protees. Kui patsiendil pole üla-või alalõuas enam ühtegi hammast alles, siis on võimalik valmistada hammaste asendamiseks totaalprotees

Puuduvat hammast on võimalik asendada ka implantaadiga, mis asetatakse lõualuusse ning mille peale kinnitatakse laboris valmistatud kroon. Kroonimine aitab taastada hamba funktsiooni, kuju ja välimuse. Kroonist on abi ka siis kui hammas on osaliselt alles. “Hambakrooni paigaldamiseks lihvitakse patsiendi hammast, võetakse jäljendid ning järgmisel visiidil liimitakse hambakroon lihvitud hambale,” rääkis Kiige. 
Hambakroonide valmistamiseks mõeldud materjalide valik on lai – nii on võimalik saavutada väga kõrge esteetikaga proteese, mis võivad vajadusel olla ka väga ulatuslikud, s.t. nad on tugevad ja vastupidavad.

Olenemata proteesi tüübist on proteeside eesmärk sobituda ülejäänud hammastega. Kvaliteedi, välimuse ja mugavuse kindlustamiseks valmistatakse protees täpselt iga patsiendi järgi individuaalselt. Suust eemaldatavate proteeside puhul kestab kogu protsess keskmiselt 3-4 nädalat, mille jooksul toimub 4 proteetika külastust.

Kui inimene on juba mõnda aega harjunud hammasteta olema, siis proteese kandma asudes on alguses tunda veidi ebamugavust – eriti rääkides või süües.  Üldiselt kohanetakse proteesidega täielikult pärast paari nädalat. “Et kiirendada kohanemisprotsessi, soovitatakse süüa esialgu pehmemat toitu ning et keel ja ka kõne kohaneks, võib lugeda näiteks raamatut valju häälega," soovitas doktor Kiige lisades, et pärast sööki võiks suud loputada ka puhta veega.

Proteeside puhastamine on sarnane hambapesuga, veel on soovitatav 1-2 korda kuus kasutada spetsiaalset proteesidele mõeldud puhastusvedelikku. “Suust eemaldatavaid proteese tuleks vähemalt 2 korda päevas suust eemaldada ja puhastada. Üldiselt tehakse seda hommikuse ja õhtuse hambapesu ajal,” selgitas Sakala Hambaravi arst.

Jaga artiklit

4 kommentaari

U
Uunu  /   12:44, 4. juuli 2017
Minu hambutust suust peegeldub vastu minu Eestimaa tänane päev- hambutu poliitika, majandus ja massikultuur.
P
PROTEESIOMANIK, PENSIONEELIK  /   10:22, 4. juuli 2017
Kahjuks on nii, et tavaliselt ikka kukuvad need proteesid nii välja, et ei sobi suhu. Mul hõõruvad nad nii koledasti, et võimatu on neid kanda. Põhiliselt kannan neid teatrisse minnes või külla minnes. Kõige piinlikum on külas olles proteesidega võileiba näsida. On olemas muidugi liim GOREGA, mis tekitab minu suus tugevat allergiat, nii et seda kasutada ei saa.
Proteesid- need on häda ja viletsus!

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
denes.kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis