Kas on võimalik, et toiduvaliku muutmine mõjub lapse käitumisprobleemide puhul vahel palju tõhusamalt kui mis tahes kasvatusmeetodid? Kaks ema jagavad kogemusi.

Jälgige oma lapse käitumist pärast seda, kui ta on lõpetanud jäätise söömise. Mida ta teeb? Igal juhul ei taha ta rahulikult ühe koha peal püsida. Seda on märganud nii Sandri ema Katrin (37), Samueli ema Kadi (46) kui ka paljud teised vanemad. Eriti aga hüperaktiivsete laste vanemad.

See, mida me sööme, ja see, mis toimub meie soolestikus, mõjutab meie aju ja käitumist palju rohkem, kui arvata oskame. Teadlasedki on saanud kinnitust, et laste käitumine on otseselt seotud veresuhkru taseme kõikumisega. Kui laps tarbib liigselt suhkrut ja süsivesikuid, tekivad väsimus, ärrituvus, masendus ja agressiivsus. Kuid mitte ainult süsivesikud ei ole need, mis laste toidulaual kurja teevad.

Musterpere murelaps

Katrinil on kolm täpselt ühesuguse kasvatusega last, kellest vanim Mari (9) ja noorim Lilian (3) on igati viksid, keskmine – Sander (7) – aga pea sünnist saati vanemate murelaps. Muidu siiras ja südamlik poiss oli aastaid nii impulsiivse ja agressiivse käitumisega, et teised lapsed hakkasid temast lõpuks eemale hoidma ja ta oli sunnitud koguni lasteaiast lahkuma. Ka ärevus ja trots olid poisil kerged tekkima.

Reeglid ja normid, mille järgimist lasteaias nõuti, olid Sandrile õhk. Kui mõne asja suhtes oli ta ülitundlik, siis mõne teise, näiteks külma suhtes täiesti kartmatu. Tundide viisi külmas vannivees viibida oli tema jaoks käkitegu.

Poissi võis endast välja viia mõni pisiasi, näiteks makaronide “vale” kuju. Kui miski talle ei meeldinud, lasi ta rusikad käiku. Kui aga igav hakkas, lõikus kardinaid, tegi seintesse auke või joonistas lakke. Eriti meeldis Sandrile kõrgus, tema lemmikkoht oli lae all raamaturiiuli otsas. Kõrgelt maha pudeneda ei kartnud ta üldse. Samas oli ta nii kohmakas, et võis tasasel pinnal kõndides lausa mitu korda päevas kukkuda ja pea ära lüüa. Ka magamisega oli raskusi – poiss ei suutnud ei päeval ega õhtul uinuda, lisaks ärkas öösiti korduvalt üles.

Söögiisu oli Sandril kehv, ent süljeeritus suur. Lisaks valutas poisil iga päev kõht, väljaheide oli kollakat värvi. Kui tavaliselt viitab see tsöliaakiale, siis Sandril välistas selle haiguse test.

Kõige rohkem hirmutas vanemaid aga tühi pilk, mis aeg-ajalt Sandri silmadesse tekkis. Justkui oleks viieaastane poeg narkomaan.

Lootusetus tõi uue menüü

Et poja käitumist vähegi kontrolli alla saada, olid Sandri vanemad katsetanud nii kunsti- kui ka tegevusteraapiat, kuid tulemusteta. Siis proovisid nad olla rangemad, kuna kõik ümberringi arvasid, et tegu on kasvatamatusega. Ent see tegi asja vaid hullemaks – poja emotsionaalne ebakindlus kasvas. Õnneks taipasid vanemad ruttu oma viga ja otsustasid võtta teise suuna – hakata üles ehitama vahepeal juba kaduma kippunud kontakti pojaga, et oleks võimalik teda üldse aidata. Ja jõudsid selle kaudu poja menüü põhjaliku muutmiseni.

Kuigi tsöliaakiat Sander ei põdenud, tekkis Katrinil ikkagi kahtlus, et ehk on Sandri kõhuvalude ja käitumishäirete põhjuseks vale toitumine – äkki on poisil hoopis gluteenitalumatus ja/või -tundlikkus.

Enne kui Katrin jõudis neli aastat tagasi ilmunud ja algul palju poleemikat tekitanud Madleen Simsoni ja Egle Oja kirjutatud raamatuni “Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele”, oli ta lugenud gluteeni, kaseiini ja suhkru mõjust lapse ajule ingliskeelsetelt saitidelt, kust sai teada, et gluteeni- ja kaseiinivaba dieet aitab sageli just käitumishäirete ja hüperaktiivsuse korral. See julgustaski teda dieeti katsetama.

Testid kinnitasid kartusi

Kahe täiskasvanud lapse ja ühe koolieeliku ema Kadi Heinsalu jõudis toidu ja käitumise seose juurde sel varakevadel, kui teda pani aina enam muretsema noorima poja Samueli (6) liigne tundlikkus, ülemeelikkus ja pidurdamatus, seda nii nutus kui ka naerus.

Kadi käis pojaga psühholoogi juures, kes teatas pärast testide tegemist, et vaimsete võimete poolest on poisiga kõik tipp-topp, kuid sotsiaalsete oskuste ja emotsioonide kontroll jätab soovida.

Kadi oli toitumise seostest käitumisega varemgi kuulnud ja hakkas uurima võimalusi, kuidas teha kindlaks, kas ta pojal on gluteeni- ja kaseiinitalumatus. Ta pöördus MTÜsse Stelior, kus tehti uriinist peptiduuria analüüs, mis on mõeldud just käitumishäiretega lastele.

“Analüüsi tulemusi ootasime kolm nädalat ja need näitasidki ajufunktsioone mõjutavate mürgiste opioidide olemasolu organismis. Selgus, et neid opioide tekib pojale juurde just siis, kui ta tarbib gluteeni ja kaseiini sisaldavaid toite. Kahju teevad talle ka suhkur ja e-ained. Kui Samueli analüüsi näit oli 74, siis tuntavad mõjud hakkavad tekkima juba 22 juures. Seega saime teada, et tuleb tõsiselt tegelda menüü muutmisega,” räägib Kadi.

Menüüd muuta pole raske

Kadi jättis poja menüüst välja kõik leiva-, saia- ja piimatooted. Koogid-kommid samuti. Asemele tulnud toiduainetest oli nii mõnigi lapsele mokkamööda. “Varem ei lubanud ma talle üldse kartulikrõpse. Nüüd hakkasin andma, valides neid, milles pole e-aineid – on vaid sool-kartul-toiduõli.”

Kohupiimakreemid asendas Kadi vadakust tehtud ricotta-kohupiimaga, tavalise jogurti sojajogurtiga, nisu- ja rukkijahu gluteenivabade jahudega, sealhulgas tatra- ja riisijahuga. Jäätiste asemel ostavad nad nüüd Mahemarketist mahlapulki või teevad neid ise.

Samuel võttis menüümuutuse üllatavalt hästi omaks. “Esimesed kaks kuud ta aeg-ajalt pirises, miks tal on dieet ja teistel ei ole.” Kuna Samuelil on väga kehv isu – ta ei söönud varemgi leiba ja piima ning keeldub õieti ka lihast, vorstist ja kalast –, annab Kadi talle juurde vitamiine ning toidulisandeid.

Muutused Samueli käitumises ilmnesid kuu aja pärast. Ta oli palju rahulikum ja tasakaalukam. Lisaks hakkas ta hommikuti kauem magama. “Ta oli senini väga varajane ärkaja ja ka lasteaias ei teinud uinakut, kuid nüüd magab vahel sisse ja õpetajate sõnul jääb tihti lasteaiaski magama,” lausub rahulolev ema.

Ka Sandri ema Katrin otsustas kasutada gluteenivaba dieeti, ehkki polnud teste teinud. “Leidsin poest suurepärase gluteenivaba jahu, millest sai maitsvaid kooke, pannkooke ja muffineid küpsetada. Ostsime gluteenivabu pitsapõhju, makarone, maisi- ja kaerahelbeid.”

Tulemused ei lasknud end kaua oodata. Juba kahe nädala pärast olid Sandril kõhuvalud kadunud. Poiss ise tundis end palju paremini, nii et dieedile suurt vastu ei puigelnudki.

Sammhaaval eesmärgi poole

Sandri käitumine paranes samuti, kuid ema märkas, et niipea, kui ta saab juustu või piima, tulevad tal narkomaani-silmad ja meeleoluhäired tagasi. Nii otsustas Katrin edasi katsetada ja loobuda kaseiinist. Ta jättis poja menüüst välja kõik lehmapiimatooted, asemele tulid soja- ja riisipiim.

Juba mõni kuu pärast dieedi alustamist läks ka Sandri söögiisu palju paremaks, liigne süljeeritus lakkas, kadus narkomaani pilk, samuti külmatundetus (laps ise keeras vannivee soojaks). Poiss uinus kergemini ega ärganud enam öösiti. Haihtus ka vajadus kogu aeg kõrgele ronida. “Ükskord, kui oli vaja riiuli otsast midagi võtta, ronis ta üles ja ütles, et kardab alla kukkuda. Küll me olime rõõmsad! Õnnitlesime teda, et nüüd tajub ta ise ohtu,” meenutab Katrin.

Kuna esimesed tulemused gluteeni- ja kaseiinivaba dieediga olid paljutõotavad, otsustas Katrin astuda veel sammukese edasi – jätta menüüst välja suhkru ja kõik süsivesikud. “Esialgu katsetasime naturaalseid asendajaid, nagu stevia siirup, mis ilma lisandita ei tõsta veresuhkru taset. Aga kuna ma enam ei küpseta, pole meil ka seda vaja.”

Süsivesikute kõrvaldamine menüüst muutis Sandri palju rahulikumaks ja vähendas meeleolukõikumisi. Katrin mõistis, et kui gluteen põhjustas kõhuvalusid, siis süsivesikud laadisid aju plahvatuslikku energiat täis. “Eks nad tõstsid kiirelt veresuhkru taset, sest keha töötleb neid samamoodi nagu suhkrut.”

Praegu sarnaneb Sandri igapäevane toidusedel kõige rohkem nn paleo- ja Atkinsi dieetidega, koosnedes põhiliselt lihast, kalast ja juurviljast, vähemal määral puuviljadest ja pähklitest. Toidulisanditest saab poiss probiootikume ja kalaõli.

Kuidas tõrjuda ahvatlusi?

Kadi pojal Samuelil on seni õnnestunud dieedist kinni pidada 90% ulatuses. “Ma ei suutnud asendada juustu, mis on tema suur lemmik. Kuid näiteks mänguväljakul on mul alati kaasas mahepulgakommid või õun-banaan, et ta ei peaks nukra näoga pealt vaatama, kui teised maiustavad,” lausub Kadi.

Kui Katrini poeg on kodune ja lasteaia toiduahvatlused teda ei mõjuta, siis Kadi paneb pojale lasteaeda söögi ise kaasa. “Püüan panna ooteks samalaadseid asju, mida teised lapsed söövad. Lasteaia menüüst saab ta enamasti süüa lõunaks vaid suppi-praadi ja sedagi mitte iga kord.”

Menüü muutmist ei pea Kadi üldse keeruliseks, pigem rikastavaks kogemuseks. “Keeruliseks teeb elu hoopis see, et saan nüüd käia vaid paaris poes, kus neid asju müüakse. Ostukorvi sisu on totaalselt muutunud, hind on tõusnud umbes 30%.”

Tagasilööke ei tohi karta

Septembris möödub Sandril dieedi algusest kaks aastat. Ema Katrin loodab, et neil õnnestub lähiajal ühtlustada kõigi pereliikmete toitumist nii, et saaks kogu perele ühte ja sama tervislikku toitu pakkuda.

“Kui käitumine on korras, proovin midagi keelatud toitudest uuesti Sandrile pakkuda ja vaadata, kuidas see mõjub,” lausub Katrin, kuid tõdeb samas, et äsja lõppenud katsetus piimatoodetega ei läinud kahjuks sugugi hästi. Käegalöömise tunnet pole Katrinil aga kordagi tekkinud.

Kadi plaanib poega dieedil hoida vähemalt nii kaua, kuni poiss läheb kooli. “Kui ma ta veel liha ja juurvilja sööma saaksin, oleksin võidumees.”

Kui Kadi varem ei uskunud, et toidu ja käitumise vahel võib olla otsene seos, siis nüüd on ta selles veendunud. Ka Katrin paneb käitumishäiretega laste vanematele südamele, et toidu valik ja varjatud toidutalumatused mõjutavad kindlasti käitumist. Seetõttu tasub end sel teemal harida, lapse menüü üle vaadata ja katsetada.

Aju reguleerib käitumist, toit ajutegevust

Madleen Simson, toitumisspetsialist (MTÜ Stelior)

Aju reguleerib ja kontrollib toidu najal meie tegevust, mõtteid ja tundeid. Seepärast suudab tasakaalustatud toit parandada ka paljusid funktsionaalseid ja käitumuslikke meeleoluhäireid.

Tänapäevase toitumise üks suuremaid puudusi on nn kiirete suhkrute domineerimine. Selle mõju tüüpiliseks näiteks on laps, kes hommikul sööb moosisaia või magustatud helbeid koos magusa joogiga, ning kes seetõttu pole juba paari tunni pärast koolis võimeline tähelepanelikult kaasa töötama. Tema kõht on taas tühi, veres pole suhkrut. Sellises seisundis lapsel on raske keskenduda, ta on unine või rahutu.

Suhkur on sõltuvust tekitav aine, mis ka väga tõenäoliselt vallandab või võimendab hüperaktiivsust. On võrreldud hüperaktiivsete ja tavaliste laste agressiivseid reaktsioone ning üldist rahutust olukorras, kus menüü oli sarnane. Selgus, et hüperaktiivsete laste grupis seostus sama koguse suhkru manustamine agressiivsuse ja rahutusega ning mõju oli seda suurem, mida väiksemad olid lapsed.

Gluteeni- ja kaseiinivaba dieet on osutunud ülemaailmselt väga edukaks. Algselt kasutati seda autistlike laste ravis, hiljem paljude muude nn psüühikasfääri kuuluvate probleemide lahendamisel.

Gluteeni- ja kaseiinivaba dieet tähendab, et menüüst välistatakse kõik toiduained, mis otseselt või kaudselt seda valku sisaldavad: loomne piim ja gluteeni sisaldavad teraviljad ning kõik neist/nendega valmistatud tooted. Nagu iga dieedi puhul, lähtutakse muidugi siingi individuaalsest taluvusest ja terviseprobleemidest tulenevatest vajadustest.

Loe lisa: Madleen Simson, Egle Oja. “Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele”

Jaga artiklit

11 kommentaari

M
Mari  /   23:52, 13. juuli 2017
Artiklis oli väga rumal viga. Menüüst on välja jäetud kõik süsivesikud, aga sööb aedvilju, puuvilju jne. Süsivesikute all vist mõeldi pigem suhkruid. TERERVET toitainete gruppi ei ole võimalik lihtsalt välja jätta, sest enamik toite sisaldavad kõiki kolme: rasve, valke, süsivesikuid. Ainult puhas rasv ei sisalda midagi peale rasva.
M
Maria  /   16:14, 12. juuli 2017
Erik Orgul on väga hea nimekiri lastele poodiminekuks: enamuse suhkrust kahmivad nad ju üksi poes käies sisse: https://www.erikorgu.ee/tasuta-laadi-alla-laste-tervislik-poenimekiri/

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis