(PantherMedia / Scanpix)

Vitamiinid ja mineraalid on olulised igale inimesele keha normaalseks toimimiseks. Millal neid võtta aga toidulisandina ning millal hoida näpud neist tervise nimel eemale?

Ennekõike võiks inimene kõik vajalikud vitamiinid kätte saada toidust, mitte toidulisanditest. Ka uuringud, mis ühe või teise vitamiini vajalikkusest räägivad, on keskendunud just vitamiinide saamisele toidust, kirjutab Health. Ning tõsi on see – kui sa sööd rohkelt puu- ja köögivilju, saad toidust ilmselt kõik vajaliku.

Allpool on välja toodud kümme vitamiini, mille puhul teatud olukordades võid mõelda ka toidulisandina võtmise peale ning mida mõnes olukorras peaksid pigem vältima.

Beeta-karoteeni on leitud porgandist, kartulist ja paprikast ja paljudest muudest toiduainetest. Beeta-karoteen on antioksüdantsete omadustega, see on hea nägemisele, toetab immuunsüsteemi ning jumekust. Teaduslikke tõendeid, et see aitab ka vähi vastu, pole. 2004. aastal läbi viidud uuring näitas, et tegelikult võib see suitsetajatel hoopis suurendada riski haigestuda kopsuvähki. Seega – kui suitsetad, püüa oma beeta-karoteenikogus kätte saada pigem toidust.

Kaltsiumi saab organism peamiselt piimatoodetest, see aitab säilitada luude tervist ja vältida osteoporoosi. Kaltsiumi toidulisandina võtta pole halb mõte siis, kui sa vihkad piimatooteid. Hoia neist aga eemale, kui sul on kalduvus neerukivide tekkeks või oled üle 70 aastane naine. Uuringud näitavad nimelt, et kaltsiumi täiendavalt tarbimine on vanematel postmenopausis naisel riskiteguriks südamehaigustele.

Foolhape hoiab vastsündinuid näiteks seljaajusonga ja vesipeasse haigestumise eest. Foolhappega on rikastatud hommikusöögihelbeid, seda leidub tumerohelistes köögiviljades, kaunviljades, tsitrusviljade mahlas, leivas ja pastas. Täiskasvanud inimese foolhappe vajadus on päevas 400 mikrogrammi, rase või imetav ema peaks seda saama 600 mikrogrammi päevas. Ükspuha, kas see tuleb siis toidust või toidulisandist. Kas foolhape kaitseb ka vähktõve, südame- või vaimuhaiguste eest, on veel selgitamisel.

Raud on organismis kriitilise tähtsusega aneemia ennetamiseks. Esmalt püüa rauda saada toidust – lihast, mereandidest, pähklitest ja rohelisest lehtköögiviljast. Samas võib tekkida vajadus toidulisanditeks, kui sa oled aneemiline. Ka võib arst määrata lisarauapreparaate enne mõnd operatsiooni.

Multivitamiinid. Seda, et multivitamiinid võivad aidata ennetada rinnavähki, ei ole teaduslikult selgitatud. Multivitamiine võid võtta, kui oled aktiivse ellusuhtumisega inimene, kuid väga suurt kasu nende toidulisandina tarbimine organismile ei anna.

Kaalium võib alandada vererõhku ja muuta ebaregulaarse südamerütmi regulaarsemaks. Kaaliumirikkad toiduained on banaanid, rosinad, rohelised salatilehed, apelsinid ja piim. Mõtle kaaliumi võtmisele toidulisandina, kui võtad diureetikume. Kuid pea meeles, et liiga palju kaaliumi võib vanematele inimestele või neeruhaiguste korral olla kahjulik.

Seleeni, antioksüdandina toimivat mineraali vajab keha väikestes kogustes ning seda leidub lihas, mereandides, munades ja leivas. Uuringu järgi on leitud, et 200 mikrogrammi seleeni päevas aitab vähendada eesnäärme-, kopsu- ja pärasoolevähki haigestumise riski. Ainult seleenitabletid vähist siiski ei päästa. Ning on päris tõenäoline, et vajaliku koguse seda ainet saad kätte toidust, seega toidulisandeid sa suure tõenäosusega ei vaja.

C-vitamiin on paljuräägitud imerohi, mida leidub tsitruselistes, marjades, brokolis ja rohelises paprikas. C-vitamiinigi peaks inimene normaalselt saama toidust. Toidulisandina võid seda tarbida, kui oled suitsetaja või mittesuitsetaja, kes viibib sageli suitsetajate seltskonnas. Külmetuse vastu võitlemiseks selle võtmisel suurt mõtet siiski pole.

D-vitamiin, mis aitab kehal kaltsiumi omastada, on vajalik eelkõige luude tervisele mõeldes. Inimene saab seda enamasti päikesevalgusest, mitte toidust. D-vitamiini puudus suurendab tõenäosust haigestuda osteoporoosi ja lastel rahhiiti. On ka tõendeid, et selle vitamiini tarbimine võib vähendada riski haigestuda diabeeti ja sclerosis multiplex´i.
Eesti tingimustes on sügistalvisel perioodil D-vitamiini võtmine toidulisandina hea mõte vaatamata sellele, et sellega rikastatakse üha enam ka erinevaid toiduaineid. Eriti peaksid selle peale mõtlema, kui sul pole palju aega olla õues päikese käes, sa oled üle 50 aasta vana või tõmmuma jumega.

E-vitamiin. Kunagi ammu arvasid teadlased, et see antioksüdant kaitseb südant, kuid hiljem on need väited ümber lükatud. Seepärast unustage E-vitamiin toidulisandina ning püüdke saada seda toidust – õlidest, maapähklitest, munadest, puuviljadest ja rohelistest lehtköögiviljadest

Jaga artiklit

1 kommentaar

F
fsaf  /   10:09, 13. juuli 2017
ei no milleks seda vähki igale poole toppida? vitamiinid on justkui vaid vähi ennetamiseks... haiged olete oma vähiga

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis