54 kommentaari

R
renc  /   00:45, 20. juuli 2017
Meiekandis on pääsukesi kõvasti vähemaks jäänud, sell aastal.Viimastel aastatel on varesid ja madusid palju juurde tekkind.Huvi pärast lihtsalt jälgin loodust ja kodumesilasi pole sell aastal peaaegu üldse näinud.
M
Marta  /   21:02, 18. juuli 2017
Meile tallu Põhja-Eestisse tulid küll kõik 14-15 pesa endiselt pääsukesi täis, kuigi maikuu alguse asemel saabusid 19.mail. Aga eelmisel kevadel jäi enamus pesi räästa alustes tühjaks... Hoopis kuldnokki on meie kandis vähe pesitsemas näha, ühte kuldnoka pesakasti oli nugis oma poegadega elama asunud - kas sellepärast jätsid linnud selle aia maha või tuli nugis, kuna kuldnokki ei ilmunud... ???
K
kiil  /   15:12, 18. juuli 2017
kärbseid, sääski ja parme on küll palju vähem kuulda, aga pääsukesi lendleb päevad läbi ringi- järelikult söönuks nad saavad ?
T
Tiina  /   12:26, 18. juuli 2017
Ilmselt tulid siia. Ma ei jõua kühvliga seda s.... aknalaudadelt ära lükata.
U
uhh  /   15:05, 18. juuli 2017
Võrumaal sama lugu - aknalauad ja majaääred kõik täis lastud...
M
maitia  /   17:48, 18. juuli 2017
pole naind paasukest aknalaual eluski ehk varblased teil
K
kiil  /   10:32, 19. juuli 2017
otu maitiale : pääsukeste pesa on räästa all akna kohal ja sealt see saast aknalauale kukubki - varblasel ja pääsukesel võiks ikka vahet teha...
N
nonoh  /   18:29, 18. juuli 2017
esteedid... mis see natuke s--ta teeb. See isegi kasulik väetis, võid roosikasvatajatele ja aiapidajatele hea raha eest maha müüa.
E
ega siis see s . . t  /   19:59, 18. juuli 2017
pole pääsukeste oma - need va varesed . . .
N
N50+  /   11:49, 18. juuli 2017
Meil om mahetalu, kus ka palju loomi. Sel aastal on kõiksugu väikseid aialinde väga palju. Suitsupääsukesi on kuskil 30 paari. Tavalisest aastast erinev oli pesitsemise algus - see oli sel aastal väga ebaühtlane. Oli ju hiliskevadel vahelduva eduga lumi maas :)
T
tolerantsi küsimus  /   10:37, 18. juuli 2017
kui pesitseda ei lasta, pole järeltulijaid. Rännuteedelt ei jõuta sõdiva/näljase maailma tõttu tagasi - tasapisi ja järjekindlalt toimuv vaikuse kaasa toobki - masinate-lennukite-droonide-elektriülekandeliinide ehk inimese tahtmiste-soovide kohaselt. Pesarahu elukohtade kadudes, elutingimuste muutudes? Millegi võtmisel on mõistlik midagi vastu anda, isegi pääsukestele. Kliima muutub niikuinii, keemiatööstus ka. Autod õuel-garaažis tähtsamad kui üks räästas asuv pesa ... Eks arusaamine teki ikka ajaga. loodus reguleerib populatsiooni omasoodu, nii pääsukese kui inimese... Aga rasvatihasepaar suutis kaheksast munast kaheksa lennuvõimelist noorlindu kasvatada, edu ja õnne neile.
R
rapla  /   10:37, 18. juuli 2017
ma ei ole vähenemist märganud. sama palju nagu eelmine aasta. pesakond lendas juba paar nädala tagasi välja
E
elan mitmekordses majas linna  /   10:10, 18. juuli 2017
lähedal maal. Räästapääsukese pesa on 10 aastat olnud mu akna taga. On ka tänavu. Tõsi, linnud tulid hiljem, kui tavaliselt. Kadusid piiritajad, kui kõik betoonpaneelide vahelised vuugi täideti.
Suvila on meil maal ja tuleb kurvalt tõdeda, et ööbikud on kadunud. Olgugi, et sealkandis pole ehitusbuum veel tulnud. Arvan, et nende kadumisse on segatud rebastele ja kährikutele marutaudi vastase ravimi söötmine. Neid elukaid on tõesti väga palju. Igast põõsast vaatab rebasekutsikas vastu. Looduse kaitsjad ei oleks vist pidanud nii hoogu minema.
M
mnjah  /   10:55, 18. juuli 2017
muus osas nii enamvähem. Kuid ööbikupesadele saavad ligi ka kassid, kes meil ju peavad ilmtingimata omapäi käima. Rebased neid hulguskasse siiski piiravad. marutaudi kadumine on aga vaid tervitatav! See ränk tõbi tapab tänagi igal aastal tuhandeid inimesi, piinavalt ja ilma ravita (üksikud haruldased juhtumid välja arvatud, kelle elu on õnnestunud päästa). Rebaste-kährikute arvukus hakkas suurenema siis, kui jahimeestel kadus motivatsioon neid küttida - süüa ei sobi ja nahkadega keegi tegeleda ei taha, naha eest ei saa kuigi head hinda, kährikunahast kraede-mütside-kasukate mood on jäänud ajalukku. Suurenenud arvukus soosib parasiidi-koerlaste sügelislesta levikut, kuid ka see ei ole seotud marutaudiga (näiteks USAs on marutaud, kuid levib ka lest jõudsalt, sealt siis ka need chupacabrade-loodki, kes on olnud sügelislesta tõttu täiesti karvututeks muutunud enamasti koiotid).
M
meie  /   12:12, 18. juuli 2017
kandis pole ammu kasse näinud, sest talud on põhiliselt tühjad. Kassi poolt läbikäidav maa ei ole ju ka mitmeid kilomeetreid, või on?
L
Linnalind  /   10:03, 18. juuli 2017
Pääsukesed on linna kolinud nagu inimesedki. Tallinna vanalinnas on kõik tornivahed pääsupesasid täis, seega kes tahab pääsukest näha, tulgu pealinna.
L
llll  /   10:02, 18. juuli 2017
Mul küll laulab pra töö juures.
M
Mida rohkem  /   09:52, 18. juuli 2017
taevas NATO "linnud" lendavad, seda vähem jääb meile armsaid linde.
M
Mary  /   09:46, 18. juuli 2017
Meie talus on pääsukestel nagu paradiis. Pesi ei jõua kokku lugeda. Igal suvel kasvatavad üles 2-3 pesakonda. Aga jah, meil on ka kohti, kuhu pesi rajada. Ja lambad, kellega koos pääsukesed karjas käivad, et niimoodi rohus olevaid kärbseid püüda.
V
Vares on tark ja mürkidest ujuvate põldude peal ei käi  /   09:45, 18. juuli 2017
Kõik lollimad mürgitatakse keemiaga SKB huvides.
V
Vormsi saarel, väga vaikses metsa sees olevas talus.  /   09:42, 18. juuli 2017
Meil ka juba teine pesakond, juba lendasid välja, harjutavad lendamist.
J
Jah  /   09:32, 18. juuli 2017
Tegelikult on eesti rahvus lind vares, sest kõik suuremad asulad on nendega asustatud ja metsas seda lindu naljalt ei näe.
O
ongi nii  /   12:25, 18. juuli 2017
kohutav, millised vareste kolooniad meil on, tallinna äärelinnas, mere ääres. kajakaid vähe näha, aga no vareseid hirmsasti kraaksumas. neid tuleks küll piirata, aga kuidas?
M
meil  /   09:25, 18. juuli 2017
Nagu alati olemas, teevad juba teist pesakonda. Elame muidugi suurest kärast eemal, neil on hea ja rahulik toimeteda.
M
meil siin  /   09:11, 18. juuli 2017
elab väike kull perega ja iga päev söövad kümmekond pääsukest ära.
S
see-eest hommikuti  /   09:07, 18. juuli 2017
varesed kraaksuvad topelt ja kajakad tahaksid lausa aknast sisse lennata . . .
S
SIIM  /   09:03, 18. juuli 2017
Juba aastaid on pääsukesed suviti mul õues maja ees seisva auto regulaarselt täis s.i.t.t.u,n.u.d. Viimastel aastatel pole neid tõesti enam märgata. Aga ega auto siis sllepärast veel puhtaks ei jää. Nüüd on jaol hakid ning kajakad. Sest loodus teatavasti tühja kohta ei salli.
O
Olemas  /   06:03, 18. juuli 2017
Kõik laudas olevad pesad on sel aastal täis ja ilmselt on oodata teist pesakonda poegi.
T
Teisitimotleja   /   05:43, 18. juuli 2017
Parast seda kui Eesti EL astus on paasukesi palju vahemaks jaanud Ei meeldi neile see EL sugugi
S
Sirje Z  /   05:29, 18. juuli 2017
Oi meie oleme küll ônnega koos meil 5 pesa rààstapààsukesi ja igas pesas oli 2 kurnu ja poegi oli 4 kuni 5 ühes kurnus samas pesitseb ka suitsupààsuke ja ka temal oli kahed pojad esimeses kurnus 4 poega ja praegu on oma 5 pojaga traatidel ja seda sädistamist.Ja veel on üks pesakond kaldapààsukesi ja tundub et temal ainult üks kurn ja vist 3 poega. Elan Võrumaal Jaani talus.
T
tiptap  /   04:30, 18. juuli 2017
soomes on vöetud pähe et levitab salmonellat ja pesad kuuluvad hävitamisele kuigi aasta ringselt hyppavad varblased ringi loomasöödal ja vöivad levitada vabapidamistes . kuid on ka pääsukestest hoolijaid
V
varbalne  /   04:37, 18. juuli 2017
ahahah -1, :D
S
silen heldna   /   00:40, 18. juuli 2017
oh jätke juba jutt sellest rukkilillepurusest ja pääsukesevidinalisest rahvusromantikast, ma ei või seda natsismi taluda. ainult fashistid igatsevad mingeid rahvuslinnukesi taga. see ei vii meid edasi, see ei tee meid avatumaks, see ei ole jätkusuutlik, see ei viita euroopalikele väärtustele. puhta rahvusmeelsed matsid olete ikka.
O
oli see  /   18:45, 18. juuli 2017
nüüd peenike huumor või oled lihtsalt napakas
J
JR  /   00:35, 18. juuli 2017
Sel aastal on kõiki laululinde vähem, kui muidu. Kui maaspesitsejate arvukus käib pidevas langustrendis juba ammu (silo niidetakse mai algusest septembrini), siis see aasta on järsk ikaldus nii ööbiku, käo, pääsukeste, rukkiräägu jt arvukuses. Ka suitsupääsukesi on veidi vähem.
M
mustalt mäelt  /   00:05, 18. juuli 2017
Nii ongi. Pääsukest on vähem märgata aga õnneks piiritajate rohkus teeb meele heaks. Ööd mööduvad hõbekajakate kontserdiga ja neid on iga aastaga poole rohkem. Veel mõned aastad tagasi sai suve teises pooles rõdult nahkhiiri vaadeldud aga eelmisest aastast on need kadunud. Betoon tuleb peale ja loodus jääb alla.... linnulaulu äpp ootab menu.
V
Viljandimaal  /   23:58, 17. juuli 2017
meie maamaja räästas on neid küll isegi rohkem, kui varasemalt.
A
aj  /   23:57, 17. juuli 2017
Õu kõik neid täis pidevalt
P
pääsukesed  /   23:45, 17. juuli 2017
linnas ja väga palju näen neid lendamas
E
eh  /   08:57, 18. juuli 2017
tõenäoliselt pead piiritajat pääsukeseks - vanasti nimetatigi mõnes kohas piirpääsukeseks. Kuid tegu on täiesti teise linnuga, kes pole pääsulinnu sugulanegi mitte. See linnainimese loodusrumalus, täiesti tavaline nähtus. Jahe ja veninud kevad tegi putuktoidulistele pesitsemise alguse keerukaks, tundub, et söödi ära ka suur osa vastikutest puukidest, sest neid on vähem. Samas on nüüd aga suur sääseuputus. Kodupargis läks (peamiselt) rästaste esimene pesakond aga vareste söödaks, kuid rästapuudust ei ole ja neil on ka teine pesa juba lendamas.
K
kui  /   13:03, 18. juuli 2017
piiritajate pesad on meie maja katuseräästa all, siis nõustun sinuga. Maja neljakorruseline ja hästi tõesti näha pole , kes seal pesitsevad.
K
KillaH  /   23:29, 17. juuli 2017
Meil on maamajas ja kõrvalhoonetel kokku umbes 20 pesa, millest vast paar vaid asustamata ja tühjad. Ei saa kurta, poegi ka ikka pesa kohta tublisti, elu käib.
T
Traadimajandus  /   23:24, 17. juuli 2017
Kui ikka elektriposte järjest enam mahavõetakse ja kaablid kõik maa-alla viiakse, siis jääbki pääsukesi vähemaks, nii maal kui ka linnas. Pääsukesed vajavad traate, kus peal neil on mugav istuda ja sädistada. Nende jalad on kohastunud õrrel istumiseks ja maapeal või siis ka okstel on neil väga raske toimetada. Seega siis, kui nüüd mõelda, et neid eriti lendamas enam ei ole, siis võib ka üks põhjus selles olla, et maal on kadunud elektripostid ja nende vahelised traadid.
K
kus  /   23:41, 17. juuli 2017
pääsukesed ennevanasti siis istusid ja sädistasid, ega nemad koos elektriga tulnud?!
:
:)  /   23:45, 17. juuli 2017
Kuidas nad siis elektrieelsel ajal hakkama said? :))) Traatide puudumine on pääsukeste jaoks küll kõige väiksem mure.
O
on  /   00:45, 18. juuli 2017
nüüd asendatud traadid jämeda kaabliga ja sinna pääsud ei istu aga kõrgepingeliinil küll.Kui vanasti traate polnud peale telefonitraadi mida ka igas külas näha polnud, istusid pääsud ka räästa all olevatel õrtel, mis kala kuivatuseks olid ja kotid kuivasid seal jne.Nüüdsel ajal puudub taolise atribuutika vajadus ja eks kõige rohkem on süüdi keemia, mida kasutatakse ohtralt-mesilasperesid sureb sadade kaupa ja eks pääsudelgi süüa vähem ja söök mürgitatud.
:
:)  /   01:05, 18. juuli 2017
Ja kui maju veel ei olnud? Aga saavad traadivabal maastikul edukalt hakkama https://ilm.ee/index.php?5163231161309351110#jump
K
Kärbes  /   09:51, 18. juuli 2017
Pääsukeste arv vähenes maapiirkondades koos lautadega. Lauda juures oli ju nende toit - kärbsed.
K
Klaabu  /   23:03, 17. juuli 2017
Mul oli ennem kõik räästaalusejestd neid täis. Uksi ei saanud lahti jätta. Viimastel aastatel jääb järest vähemaks. Elan maal ja talus. Vanasti kirusin, aga nüüd igatsen. Mõni üksik tiirutab. Sellel aastal ilmusid alles 15.05.2017. Vanasti s.t eelmised aastad olid varem kohal. ÖÖbikut pole mitu aastat kuulnud, ometi toomingad jne olemas.
E
elanik  /   23:01, 17. juuli 2017
elan kohila vallas ja märkasin ka sel suvehakul,et pääsukesi on tõsiselt vähe.Varem ikka igale poole peasi ehitanud aga sel aastal vaikus.
K
kinnimüüritud linnupesad ja maha saetud kuusehekid koos poegadega  /   22:51, 17. juuli 2017
Ja nüüd siis kõik imestavad et miks linde pole ....
J
just nii  /   23:28, 17. juuli 2017
Pääsukesi ei ole ka Kesk-Euroopas eriti näha, vörreldes eelmiste aastatega. Samuad lood on ka teiste linnukestega. Inimesed on siinkandis oma "umbrohu" hävitamisega juba nii segi läinud, et metsades vöetakse metsa alust v6sa ja teeäärset kibuvitsahekki maha, vöi mürgitatakse. Omast aiast enam ei jätku hävitamiseks. Seda, et osa linde vajab sellist "vösa" pesitsemiseks, see on nagu vööras mure. Pääsukeste pesad lüüakse lihtsalt alla maja küljest, sest oh öudu - määrib maja ära. Inimesed on nii looduskaugeks jäänud, et ei jaga maad ega ilma. Ja siis veel igasugu hullud lindude teel panevad vörgud üles ja püüavad laululinde söögiks. Ei tohi ära ka keelata, sest nad söövad juba aastasadu ja see on traditsioon ja rikastab liitu.
H
heh  /   00:41, 18. juuli 2017
kes rumal eestlane elab kesk-euroopas koos nende rikastajatega? vastik isegi mõelda.
I
itaallased  /   10:39, 18. juuli 2017
söövad juba aastasadu laululinde, Brüssel otsustas, et ei tohi traditsiooni ära keelata, nagu ka hispaanlaste härjavöitlust

Päevatoimetaja

Kristin Aasma
Telefon 51993733
kristin.aasma@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis