(PantherMedia / Scanpix)

Viimaste uuringute andmetel on insultide (ajuverevalumid) esinemine 18-30-aastaste inimeste seas tõusnud viimase 10 aasta jooksul tervelt 42 protsenti. Üks põhjus, miks ka noored inimesed invaliidistuvad, võib peituda dieetkarastusjookides.

Uurijad on leidnud, et neil, kes joovad iga päev dieetkarastusjooke, on kolm korda kõrgem risk haigestuda dementsusse või saada insult. See on järekordne tõend sellest, et vastupidiselt levinud arvamusele pole dieetjoogid sugugi mitte tervislikud alternatiivid suhkrujookidele ning mõlema tarbimist on soovitatav piirata, kirjutab KSA silmakeskus. Kuigi leiud ei tõesta otseselt seost dieetjookide ja ajukahjustuse vahel, toetavad need teisi uuringuid, mis näitavad, et regulaarsetel dieetjookide joojatel on kehvem tervis.

Ajakirjas Stroke avaldatud uuringu viisid läbi Bostoni ülikooli arstiteaduskonna uurijad ja teadlased, kes vaatlesid enam kui 4000 inimest. Uurimisrühma juht Matthew Pase ütles telekanalile NBC News antud intervjuus: „Leidsime, et neil, kes tarbivad dieetkarastusjooke iga päev, oli 300 % kõrgem risk haigestuda järgmise kümne aasta jooksul insulti ja dementsusse kui neil, kes dieetkarastusjooke ei tarbinud”.

Uurimisrühm kirjutas: „Meie uuring annab tõestust sellest, et kunstlikult magustatud joogid suurendavad insuldi riski".

Uurijad ei küsinud inimestelt, millist kunstlikku magusainet nad tarbisid. Ent levinumad ained, mida sellistes jookides kasutatakse, on atsesulfaam, sahhariin, aspartaam, neotaam või sukraloos. Uurijatele üllatuseks ei olnud suhkruga magustatud jookidel samasugust mõju. Küll aga leiti muid murettekitavaid märke. „Oma esimeses uuringus leidsime, et neil, kes tarbivad sagedamini suhkrujooke nagu puuviljamahlad ja karastusjoogid, on suurem oht kiiremaks aju vananemiseks ja neil on üleüldiselt väiksem ajumaht, kehvem mälu ja väiksem hipokampus, mis on mälutöö eest vastutav aju osa,” ütles Pase.

Teised eksperdid tõid välja, et suhkrujoogid vastutavad ka ülekaalu, diabeedi, insuldi ja muude haiguste eest. „Ajule võivad halvasti mõjuda nii suhkruga kui kunstlikult magustatud karastusjoogid,” ütles dr Ralph Sacco, kes on Miami Ülikooli neuroloogiaosakonna juht ning seda väidet toetasid samas ajakirjas avaldatud kommentaaris ka tema kolleegid.
 

Sacco, kes on endine Ameerika Südameassotsiatsiooni president, juhtis varasemalt uuringut, mis leidis, et dieetkarastusjooke tarbinud naistel oli suurem oht saada insult, infarkt või muu surmav südamehaigus. „Nüüd, kus meil on järjest enam uuringuid, mis tõestavad seost kunstlikult magustatud jookide ja südamehaiguste vahel, soovitan kõigil haarata poeletilt kunstlikult magustatud joogi asemel veepudel,” ütles Sacco telekanalile NBC News. 

Uurijad võtsid arvesse vanuse, sugu, haridustaseme, päevas tarbitava kalorikoguse, toitumise kvaliteedi füüsilise aktiivsuse ja suitsetamise. Küll aga olid enamik uuringus osalejaid valge nahavärviga ja jõukad ning uurijad märkisid, et dieetkarastusjookide tarbijaid võivad mõjutada veel mitmesugused tegurid.

Näiteks võivad paljud eelistada dieetkarastusjooke tervislikel põhjustel nagu ülekaalu ja diabeedi tõttu, mis mõlemad tõstavad insuldi ja dementsuse riski. Lisaks soovitatakse ameeriklastel dieetjooke juua.
 

„Dieetkarastusjookide ja muude jookide tarbimine on ikkagi osa suuremast mustrist. Täpset põhjust söögi, joogi, elustiili ja haiguste vahel on alati raske välja tuua iga konkreetse inimese puhul,” väitis Alzheimeri Assotsiatsiooni teadusprogrammide direktor Keith Fargo.

Fargo sõnul ei too uuring välja ühtki kindlat mehhanismi, kuidas dieetjook aju kahjustada võib. Seega on soovitatav teha seda, mis tõestatult hea tervise tagab – liikuda ja süüa piisavalt värskeid puu- ja juurvilju ning täisteravilju. „Sest inimese üleüldise tervise ja ajutervise vahel on kahtlemata seos olemas,” rääkis Fargo telekanalile NBC News.

Uuringud on ka varem tõestanud, et kunstlikult magustatud joogid pole tervisele kasulikud. Kuigi nad võivad aidata inimestel vältida veel ohtlikumaid ülesuhkrustatud karastusjooke, on uuringud näidanud, et nad ei aita inimestel kaalu alandada.

Ameerika Jookide Assotsiatsioon ABA – karastusjoogitööstuse kinnimakstud organisatsioon – väidab endiselt, et nende tooted on ohutud. „Alzheimeri Assotsiatsioon nimetab selle haiguse peamisteks riskiteguriteks vanuse, perekonnas varem esinenud Alzheimeri juhud ja geneetika, mitte suhkru tarbimise ja seda mistahes allikast,” ütlesid nad NBC-le saadetud e-mailis.

Ent Sacco on otsustanud dieetkarastusjookidest loobuda. „Ma lõpetasin nende tarbimise juba paar aastat tagasi, kui kogusime andmeid kunstlikult magustatud jookide ja insuldiriski kohta,” ütles ta ja lisas: „Me ei soovita kindlasti kohe inimestel nende asemel suhkruga magustatud jooke tarbida”.

Mida siis tohib juua? 

Targad arstid vastavad sellele küsimusele kui ühest suust: vett. Ja võib-olla ka kohvi. Mõned uuringud näitavad, et regulaarselt ja mõõdukas koguses kohvijoojatel on väiksem tõenäosus haigestuda mitmesugustesse surmavatesse haigustesse, alates diabeedist lõpetades südamehaigustega, samas leidub ka palju uuringuid, mis toonitavad, et kohvi tarbimisega tuleb olla väga mõõdukas.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Marge Sillaots
Telefon 51993733
marge.sillaots@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis