HELE EVERAUS (ALDO LUUD)

„Iga haigus on inimesele tõsine probleem, eriti vähihaigus,“ nendib Tartu ülikooli emeriitprofessor, hematoloog Hele Everaus, et vähidiagnoos ning sellele eelnevate uuringute periood võib olla oluline stressiallikas.

Diagnoos kui selline tähendab Hele Everausi sõnul inimesele täiesti uut elu ja on väga palju küsimusi, mis sel ajal vastuseid ootavad. „Kuidas kõik laabub – haiguse osas, lähedaste osas? Kas saan rahaliselt hakkama? Kes mind aitab?“ on mõned küsimustest, mida Everaus nimetab.

Kuidas kõige selle kõrval positiivseks jääda? „Üksi on kindlasti väga raske. Perekond ja lähedased aitavad, kui teavad, kuidas seda teha. Seepärast ongi haige aitamisel väga oluline roll tervishoiuprofessionaalidel,“ lausub Everaus.

Emeriitprofessori sõnul leidis 2007. aastal The American College of Surgeon`s Commission on Cancer, et kõiki haigeid tuleb uurida stressi osas nii haiguse avastamisel kui ka ravi käigus ja vastavalt vajadusele ravida. „On rõhutatud, et raske stress võib avaldada mõju ravitulemustele ja mitte positiivses suunas,“ märgib ta.

Everausi kinnitusel on igaüks, kellel on vähk, erineval määral silmitsi stressiga. Inimesi tabavad kurbus, hirm, abitus, küsimused tuleviku ja elu mõtte osas, sotsiaalse rolli ähmastumine, unetus, kontsentratsioonivõime kadu ning pidevad mõtted haigusest ja surmast. „Stress halvendab oluliselt elukvaliteeti,“ märgib doktor. Samas märgib ta, et stressil ei ole ühte põhjust. „See, mis põhjustab stressi ühel vähihaigel, ei pruugi olla sama stressipõhjus teisel haigel. Kõigil võib olla stress, kuid osal haigetest tekib see kergemini ja on raskem,“ sõnab ta, lisades, et kui haiguse sümptomid on tõsised ja kestavad pikalt, on ka suurem stressirisk.

Kuidas leida lahendus? „Ilmselt ikka, nagu Ameerika kolleegid seda on teinud, tuleb selgitada juba haiguse ilmnedes haigele võimalikke probleeme, milles ta vajab abi kohe, kuid millele vajab tuge tulevikus,“ räägib Hele Everaus.

Soovitada, et olge positiivne, tema sõnul ei saa. „Selleks, et inimene tõesti seda oleks, on vaja kogu meditsiinipersonali – arstide, õdede, sotsiaaltöötajate, psühholoogide, hingehoidjate jt koostööd. Ning kindlasti on inimesele, kellel on võidelda tõsine lahing või isegi pikem sõda vähiarmeega, oluline perekonna ja tööandja toetus,“ rõhutab staažikas vähiarst.

Jaga artiklit

1 kommentaar

K
Kes teab, see teab  /   10:04, 30. aug 2017
Ja sellist juttu julgeb rääkida inimene, kes võib ise läbi oma suhtlusstiili tekitada kaasinimestele kohtutavat stressi ???

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis