( Vida Press)

Sageli hakkavad inimesed hammaste tervisemuredele tähelepanu pöörama alles siis, kui hambaarsti külastusest enam pääsu pole. Selleks ajaks võib aga hammaste olukord olla seisus, mil vajaminevate protseduuride hulk kergitab teenuse hinna võrdlemisi üles. Miks on siiski mõistlik pigem korraga suurem summa tasuda ning teostada mitmeid protseduure korraga?

Sakala Hambaravi tegevjuhi Hendrik Kiige sõnul tunnevad patsiendid aina rohkem huvi järelmaksuga hambaravi võimaluse vastu, kuid reaalsuses kasutab seda võimalust 5-7% kõikidest patsientidest. “On oluline, et inimene külastaks hambaarsti regulaarselt – nii saab väiksemate kuludega tagada terved hambad, kuid kui järjepidevust pole olnud ja abi otsitakse alles viimases hädas, tuleks inimesel arvestada suurema kuluga,” tõdes Kiige.

Näiteks võib ravimata hambaauk välja kujuneda närvipõletikuni, mis annab endast märku tugeva ja kestva hambavalu näol ja sel juhul on ravi märksa keerulisem kui vaid väikse hambaaugu parandus, sest põletik hamba närvikoes on enamasti pöördumatu ning hammas vajab kulukat juureravi. Pärast juureravi on enamasti vajalik ka hamba lõplik taastamine kas krooni või panusega, mis on omakorda üsna suur kulutus. Kui hammast pärast juureravi korralikult ei taastata, võib hambast lõpuks lausa ilma jääda, kuna juureravitud hammas on aldis murduma.

Selleks, et tulevikuks sarnast olukorda vältida, tuleks korraga teha suutervisesse suurem investeering – järelmaks võimaldab tehtavat kulutust ajatada ja seetõttu ühekordset suur väljaminekut leevendada. “Kui hambad korda teha, on tulevikus kokkuvõttes hambaarsti külastusi vähem ehk pikas plaanis on see inimesele siiski tunduvalt soodsam,” ütles Kiige.

“Oluline on siinjuures ka see, et ravimata hambad mõjutavad kogu organismi – erinevate teadustööde põhjal on leitud näiteks seoseid parodontiidi (krooniline hambaid ümbritseva koe põletik) ning südame-ja veresoonkonna haiguste vahel,” pani Kiige südamele.

Ravikulu mõjutavad mitmed tegurid

Protseduuride hinda mõjutavad nii kasutatavad materjalid, tehnoloogiad kui ka tööle kuluv aeg ning protseduuriga tegelevate inimeste arv. “Kui räägime näiteks üldnarkoosiga ravist, mis on hambaraviteenuste hulgas hinna poolest üks kulukamaid, kuid mille vastu inimestel on aina suurem huvi, siis sageli ei ole inimesed kursis, et ühe patsiendiga tegeleb korraga viis spetsialisti: anestesioloog, raviarst ja kolm assistenti,” tõi Kiige näite. Samuti peavad hambakliinikud investeerima üha uuenevasse tehnoloogiasse ning sisustama raviprotseduurideks mõeldud ruumid vastavalt vajadustele ja nõuetele.

Raviprotseduuride lõplik hind sõltub ka tehtavate tööde mahust, mida võib olla keeruline ette prognoosida. “Hambaravi hinnad võivad muutuda, kui tehtavad tööd on eeldatavast suuremamahulised, kuid sel juhul annab arst sellest eelnevalt ka teada,” lisas Kiige.

Ravikulu on võimalik planeerida ka pikemaajalise ravi korral, sest arst koostab raviplaani, mille põhjal on näha, millises järjekorras hambaid parandatakse ning millise summaga peaks patsient arvestama. “Rõhutan siinkohal siiski, et järelmaks on kohustus, mille võtmist tuleb väga põhjalikult kaaluda, et mitte ülehinnata enda rahalisi võimalusi. Kuigi järelmaks aitab tuleviku ravikulude arvelt kokkuhoida, ei tohiks järelmaksukohustuse võtmise otsust teha kergekäeliselt,” lisas Kiige.

Jaga artiklit

9 kommentaari

N
Nojah  /   19:26, 5. sept 2017
Aga pooltel Eestimaa inimestel ei ole raha hambaravi eest maksta. Miks meie maksuraha kaob võõrvägede sõdurite elutingimuste parandamisse, kui oma elanikud jäävad elementaarsest terviseravist ilma?!
K
Kas järelmaks tuleb siis ka negatiivse protsendiga nagu pangad teevad inimestelt laenamisel  /   18:07, 5. sept 2017
Tavalise protsendiga 22% läheb ju kallimaks

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis