Heategevus saab alguse kodust: ära unusta oma peret, sõpru ja naabreid. (PantherMedia / Scanpix)

Paljud uuringud kinnitavad, et vabatahtlikku tööd tegevad ning heategevusega tegelevad inimesed on õnnelikumad. Selle üle tasub tänasel ülemaailmsel heategevuspäeval rõõmustada. Ja mõelda, mida sina saad teha, et teisi aidata.

5. septembril tähistatakse kogu maailmas heategevuse päeva. Vabatahtlik töö ja annetused aitavad maailmas igal aastal sadu tuhandeid inimesi nii kriisipiirkondades kui igapäevases elus.

Portaal YourTango tuletab meelde, et võimalusi raha annetamiseks on palju. Kui raha napib, on võimalik toetada mõnda toredat ettevõtmist oma oskuste või annetega, näiteks osaleda mõnes projektis vabatahtlikuna või tegeleda heategevusega. Sest paljud uuringud kinnitavad, et vabatahtlikku tööd tegevad inimesed on õnnelikumad ja tervemad võrreldes nendega, kes vabatahtlikku tööd ei tee. Ka tasub meeles pidada, et heategevus saab alguse kodust, seega jaga oma headust esmalt oma perele, sõpradele ja naabritele.

Võid küll küsida, et miks sa peaksid heategevusega tegelema, kui oma raha teenimiseks teed kõvasti tööd ja näed vaeva. Kuid usu, aitamine teeb inimesi õnnelikuks, tuletab meelde portaal Womanitely. Selline aitamine, kus sa midagi vastutasuks ei oota.

Arengukoostöö Ümarlaua kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe sõnul on vaesus on olemas kõikides maailma riikides, kuid see on väga erinäoline. “Näiteks Eestis on oluline, et inimesel oleks talvekuudel peavari ja soojad riided, paljudes arengumaades tähendab vaesus aga puudust joogiveest, arstiabist või võimalusest lapsed kooli saata.”

Heategevuse eesmärk ei ole ainult nõrgemate aitamine, see tekitab silla erinevate sotsiaalsete gruppide vahel, parandab teineteisemõistmist ja demokraatiat.

Ka Pärgmäe nendib, et heategevusest saab palju kasu ka aitaja ning seda külge ei tohi alahinnata. Hea näitaja on Maailma õnnelikkuse indeks , mis mõõdab riikide majandusnäitajaid, tervena elatud eluaastaid, sotsiaalset tuge, korruptsiooni, lahkust ja heategevust. 2017. aasta indeksis on Eesti alles 66. kohal Valgevene ja Liibüa ees. Kui Eesti punkte võrrelda esikoha Norraga, siis majanduskasvu punktid on meil suhteliselt sarnased (1,3 ja 1,5). Märkimisväärne erinevus tuleb just hea tegemise ja lahkuse osas - siin on Norra punktid Eestist kolm korda kõrgemad.

Katrin Pärgmäe sõnab, et võiksime jõuda olukorda, kus õnne aluseks ei loeta majanduskasvu, vaid head tervist ja soovi teisi aidata. "Kõige parem näide on Hiina, kus SKP tõusis viimase 25 aasta jooksul viis korda, samas langes inimeste õnnetunne selle aja jooksul 15 aastat järjest," lausub ta.

ÜRO nimetas 5. septembri 2013. aastal rahvusvaheliseks heategevuse päevaks, see päev on Ema Theresa surmapäev.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis