(PantherMedia / Scanpix)

„Mida varem avastada lapsel hambumusanomaalia, seda hõlpsam ja odavam on seda korrigeerida,“ märgib ortodont Kristiina Samuel, lisades, et laialt levinud arvamus, et ortodontilist ravi on lapsele võimalik teha alles pärast kõikide piimahammaste vahetumist, paika ei pea.

„Mitmeid hambumusanomaaliaid saab ravida ja ennetada juba koolieelses või varajases koolieas ning sugugi ei pea ootama hammaste vahetuse lõpuni,“ märgib Kristiina Samuel, kes töötab Unimed Ühendatud kliinikutes ortodondina.

Seega võiks esimene ortodontiline konsultatsioon tema soovitusel toimuda kuue-seitsme aastase lapsega, seejuures võiks igaks juhuks ortodontilises kontrollis ära käia ka lapsega, kelle hambumusega näiliselt mingeid probleeme polegi. Selles vanuses lapsed on juba nii mõistlikud, et saavad aru sellest, miks peaks hambarida suus sirge olema ja miks on võib-olla selle saavutamiseks vaja kanda ortodontilist aparaati (nt erinevaid plaate, kapesid).

Samuel nendib, et mitte alati ei paista hambumuseprobleemid kogenematule silmale välja ning pealtnäha sirge hambarida ei pruugi veel tähendada seda, et hambumus on korras. „Hambumuse probleemidele viitavad ka suur vahe ülemiste ja alumiste hammaste vahel, alumiste hammaste ülemistest eespool asetsemine või see, et hambad ei käi kokku,“ loetleb ta. Kõikide nende probleemide võimalikult varajane avastamine on ortodondi hinnangul võtmetähtsusega, sest mida hiljem murega tegelema hakata, seda aeganõudvamad, raskemad ja ka kallimad on ravivõtted. „Ka on lihtsam toimetada ajal, kui lapse lõualuude väljaarenemine pole veel täielikult lõppenud ehk vanuses 9-15 eluaastat,“ sõnab ta.

Kristiina Samuel selgitab, et esimesel konsultatsioonil tehakse hammastest röntgenülesvõte ning selle järgi saab arst hinnata jäävhammaste algete olemasolu. Lisaks analüüsitakse hambumust, probleemide korral selgitatakse nende põhjust, erinevaid ravivõimalusi ja nende ajastust. Enamus patsientidest jääb ka edasisele jälgimisele.

„Tänapäeval on üsna suur hulk lapsi, kelle hambumus on mõne muu üldtervisliku probleemi tõttu muutunud ning juba enne ortodontilist ravi vajavad nad ka mõne teise spetsialisti nagu näiteks kõrva- nina- kurguarsti või müofunktsionaalse terapeudi abi,“ lisab ortodont. Sellisel puhul ühendavad eriarstid oma jõud ning probleem lahendatakse kompleksselt tulenevalt selle põhjusest.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis