( Vida Press)

Tallinna kooliõpilaste küsitlustest on selgunud, et üle poole õpilastest kurdab sageli esinevat väsimust. „See on immuunsüsteemi nõrgestav asjaolu, mis väljendub vastuvõtlikkuses viirushaigustele,“ märgib Kädi Lepp, et koolilastel peaks ka õppimise kõrvalt jääma aega puhkuseks, nad peaksid korralikult sööma ja värskes õhus liikuma.

Pärast suvevaheaega on suurem osa lapsi kooli jõudnud puhanult ja täis  energiat. „Sellest, kuidas oli lastel suvel reguleeritud kehaline ja vaimne tegevus, oleneb ka, kuivõrd on neil jaksu pingelisemaks tegevuseks ja ka
haigustele vastupanuks,“ märgib SA Tallinna Koolitervishoid juhatuse liige Kädi Lepp.

Koolitervishoiutöötaja soovitus õpilastele ja nende vanematele on see, et tuleb hoolitseda oma keha eest, et vaimne ja füüsiline pinge ning puhkus oleks tasakaalus, et toitumine oleks mitmekülgne ja regulaarne.

„Kindlasti peab õpilane sööma hommikusööki. Lisaks peavad vanemad harjutama lapsi sööma juur- ja puuvilju, erinevaid suppe, putrusid, siis harjub
laps koolimenüüga, mis reeglina on läbimõeldud,“ paneb Kädi Lepp südamele. Janujoogiks on parem pakkuda vett või siis kodumarjadest morssi, kuhu pole
lisatud suhkrut. 

Tallinna kooliõpilaste küsitlustest on selgunud, et üle poole õpilastest kurdab sageli esinevat väsimust, see on aga immuunsüsteemi nõrgestav asjaolu,
mis väljendub vastuvõtlikkuses viirushaigustele. „Kooliõpilastel on väsimuse põhjustajaks enamasti ebapiisav uni, esineb ka keskendumis- ja meeleoluhäireid, mille põhjust on keeruline tuvastada,“ nendib Kädi Lepp.

Muretsema peaks tema sõnul hakkama siis, kui väsimus püsib pikalt ning hakkab igapäevaelu häirima. Ning ka siis, kui kaasnevad muud haigustunnused: meeleolu langus, isutus, kehakaalu kõikumised, seedehäired,
valud vms. „Ohtlik pole mitte väsimus ise, vaid väsimuse taga olev põhjus,“ rõhutab ta, et sageli piisab sellest kui lapsevanem reguleerib õpilase kuvariga
veedetud aega ning seab sisse ranged reeglid õhtul magamaminekuks. Eriti kui järgmisel päeval tuleb kooli minna.

Kädi Lepp räägib, et koolitervishoiu poolt teostatakse kindla korra järgi tervise läbivaatusi I, III, VII ja XI klassi lastele ning vajadusel ka õpilastele, kes
tulevad mõnest teisest koolist. Läbivaatuse käigus hinnatakse õpilase kasvu ja kaalu ning üldist arengut, nägemis- ja kuulmisteravust, rühti, vererõhku,
sugulist arengut, naha- ja limaskestade seisundit, hammaskonna
ja suu limaskesta seisundit.

„Suuri muutusi laste tervisetulemustes pole märgata, endiselt esineb vanuse kasvades rohkem õpilasi, kel on nägemisteravuse langus ja/või rühiprobleem.
Nooremate õpilaste seas on kiiresti kasvamas ülekaalulisus,“ toob ta välja.

Peamised terviseprobleemid on Lepa sõnul enamasti seotud ebatervislike 
eluviisidega, mis väljenduvad söömisharjumuses, väheses kehalises aktiivsuses, liigses nutiseadmete kasutamises, uimastite tarbimises ja muus riskeerivas käitumises. Kõige rohkem pöörduvad õpilased koolitervishoiutöötaja poole pea- ja kõhuvaluprobleemidega, sageli on põhjused seotud lihtsalt väsimuse ja/või vaimse pingega.

Küll aga nendib Kädi Lepp, et aastatega on vaimse tervise häirete riskifaktorite
esinemissagedus kasvanud nii põhikooli kui ka gümnaasiumiõpilaste
seas. „Juhul, kui kooli tervishoiutöötaja on märganud lapsel terviseprobleemi
ning sellest lapsevanemat teavitanud, on oluline, et laps vajadusel ka vastava arsti juurde jõuab, mõningate riskifaktorite olemasolul p iisab ka kooliõe
poolt saadud soovituste rakendamisest,“ rõhutab Kädi Lepp lapsevanemate ja kooli tervishoiutöötajate koostöö vajadust.

Lapsevanem võib Kädi Lepa soovitusel kooli tervishoiutöötaja poole pöörduda alati, kui tema lapse tervise tõttu on koolikeskkonnas vajalik kohaldada
mingi erisus. „Lapse terviseküsimustes on kooliõed oma pädevuse piires valmis nõustama nii vanemaid kui nende lapsi,“ kinnitab ta ja toob näiteks, et
mõnede Tallinna koolide õed on alustanud 1. klassi lapsevanematele võimaluse pakkumist olla oma lapse tervisekontrolli teostamise juures.

Kuid kooliõe vastuvõtule võivad kõik õpilased oma tervisemurede või õnnetusjuhtumite korral pöörduda. „Koolitervishoiutöötajate tööaeg on tavaliselt
koolide kodulehel ja tervisekabineti uksel olemas,“ lausub Lepp

Jaga artiklit

1 kommentaar

M
Magamatus  /   11:29, 14. sept 2017
Kõige suurem probleem on õine unerahu ja õõsel nutitelefonis, arvutis või telekas sõltuvust tekitavad hirmuäratavad mängud, mis hiljem võtavad sellegi une ära, kui paar tundi on hommikuni magada jäänud. Või koolist koju naastes, või vabadel päevadel koheselt istutakse mängude taha, sõltuvus aina kasvab, hoolimata söögist, joogist, liikumisest. Iga päev võib näha liikumas tänaval jne... või bussis jne..., kes liiguvad või istuvad bussipeatustes jne... pidevalt nutiseadmetes, märkamata ümbruses toimuvat elu jne...Lõpptulemuseks eluaegsed tervisekahjustused erinevatel tasanditel jne...

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis