Haigekassa
Ka suu tervishoius on kõige olulisem roll lapsevanemal, kes kujundab lapse käitumisharjumused juba maast madalast, olles ka lapse peamine eeskuju. ( Vida Press)

Kes mäletab lapsepõlvest hambapesu kui meeldivat tegevust? Pigem oli see üks tobe kohustus. Ehk on põhjus selles, et meid sunniti seda tegema ilma et keegi oleks väga põhjendanud, miks seda vaja on? Et laps mõistaks aga ühe või teise tervisele vajaliku tegevuse olemust, tuleb neid talle seletada, sest hammaste tervis, nagu ka ka inimese üldtervis sõltub varakult omandatud harjumustest.

Lapsed on meie tulevik. Selleks, et laps kasvaks heas ja arenevas keskkonnas saavad väga palju ära teha tema vanemad ja ümbritsev kogukond. Märkamine ja julgus vajadusel sekkuda ei vaja muud kui teadlikkust. Teadlikkuse puudumisel ohustab meid aga mitu tõsise iseloomuga tagajärge, mille likvideerimine võib olla aeganõudev ja väga kulukas.

Terviseteadlikkus saab alguse kodust, hiljem ka haridusasutusest ja tervishoiutöötajalt. Kõige olulisem roll on aga siiski lapsevanemal, kes kujundab oma lapse käitumisharjumused juba maast madalast, olles ka lapse peamine eeskuju.

Piimahammaste hooldus tagab jäävhammaste tervise

Loomulikult on lapse arengu juures vaja jälgida nii palju tegureid, et midagi jääb kindlasti märkamata. Tegelikult on kõik lihtsam, kui me ette kujutame. Võtame näiteks ülekaalulisuse, mis on praegu üks suuremaid probleeme laste seas nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kui õpetame lapsi paremini toituma, rohkem liikuma ja oma keha tunnetama, siis tegelikkuses hoiame sellega ära veel hulga teisigi probleeme, kaasa arvatud hambaprobleeme.

Hammaste tervis nagu tervis üldisemaltki sõltub suuresti elustiilist ja juba varakult omandatud harjumustest. Seetõttu ei peaks lapsi hambaid pesema sundima jättes põhjendamata, miks seda vaja on. Oluline on lastele erinevaid situatsioone mänguliselt selgitada. 

Hambapesu kui suuhügieeni olulist osa saab väga lihtsalt lõbusaks teha, pannes pesemise ajaks käima lapse lemmiklaulu, kasutades liivakella või stopperit, et 2–3 vajalikku pesuminutit täis saaksid. 

Väikelaste puhul on oluline, et laps hoiaks hambaharja ise suus võimalikult varakult ning teeks järele harjavaid liigutusi. Loomulikult ei suuda väikelaps oma suud ise väga hästi puhtaks pesta ning nende puhul on oluline, et lapsevanem lapse hambad pärast üle peseks. Meeles tuleb pidada seda, et piimahammaste õige hooldus tagab ka jäävhammaste tervise.

Noorukite tervisekäitumine väljub teatud vanusest alates sageli vanemate kontrolli alt. Vanem ei jälgi enam hammaste pesemist ega toitumisharjumusi. Eriti õnnetus seisus on need noored, kes ei ole suuhügieeni tähtsusest teadlikud ning kellel ei ole harjumust hammaste eest hoolt kanda.

Kui mõtleme sõnapaarile hambad ja elustiil, siis esmalt seonduvad sellega pahed, mis võivad hambaid rikkuda, näiteks tubakatooted (sigaretid, mokatubakas), kohv ja muud pigmenti sisaldavad joogid. Aga leidub ka teisi jooke ja sööke, mis hammaste tervist märkamatult ohustavad, näiteks noorte seas üha enam populaarsust koguvad magustatud spordijoogid. Et neis sisalduv suhkur ei teeks hammastele liiga, on soovitatav pärast joomist viimase lonksuna rüübata puhast (kraani)vett. 

Kooli alguse puhul tasub meeles pidada, et lisaks magustatud jookide tarbimisele on teisigi hambaid kahjustavaid tegevusi. Näiteks võib hambaid kulutada nende krigistamine, aga ka see, kui pingutuse ajal või sportides lükatakse hambad jõuga kokku. Kui selline käitumine on regulaarne, siis hambakroonid kuluvad ning kaasnevad hambumushäired ja teised suuterviseprobleemid. Hammaste kahjustamist sportimisel saab ära hoida hambakapedega, mis ei lase hambaid hõõrdumisel kulutada.

 Tervete hammastega täiskasvanuellu

Vanemad peaksid oma järeltulijatele selgeks tegema, et tervete hammastega täiskasvanuellu astumine aitab neil tulevikus suuterviseprobleeme ennetada ja tervist säästa.

Võimalus, mida kindlasti tasub tervete hammaste nimel kasutada, on vähemalt kord aastas hambaarsti külastamine, mida saab haigekassa lepingupartnerite juures teha tasuta kuni lapse 19aastaseks saamiseni.

Lisaks rakendus 1. juulist 2017 uus täiskasvanute hambaravihüvitis, mis on väga suureks abiks noorele, kes on oma hambad enne 19aastaseks saamist korda teinud või regulaarselt kontrollis käinud. Täiskasvanute hambaravihüvitis aitab noorel ka edaspidi hambad ilma suurte kuludeta korras hoida.

Hambaravijärjekorrad võivad olla pikad, seega ei tohiks seda visiiti edasi lükata. Kui lapsel ei ole veel kindlat hambaarsti siis haigekassa kodulehe (www.haigekassa.ee) kaardirakenduselt saab otsida lähima hambaarsti.

Lisainfot laste hammaste tervise kohta ja palju muudki leiab leheküljelt www.suukool.ee.  

 

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis