( Vida Press)

Immuunsüsteemi tugevana hoidmiseks tuleb õigesti toituda, elada tervislikult, riietuda vastavalt ilmastikule, magada piisavalt ja hoolitseda oma hügieeni eest ehk hoiduda aevastavatest inimestest ja pesta hoolega käsi. Eesti kliimas on kindlasti vaja ka osasid vitamiine lisaks võtta, et pime ja külm poolaasta tervena üle elada, eriti pärast nigelat suve.

Miks üldse võiks inimene sügisel vitamiine tarbida, kuigi toidulaud on värskest kraamist pakatav? "Vaatamata sellele, et kõik mikroelementiderikkad toiduained on saadaval aastaringselt, kannatab umbes 35 protsenti üle 50-aastastest Euroopa elanikest ühe või mitme immuunsüsteemile olulise mikroelemendi puuduse all," on Apotheka proviisoril Anne-Mai Rogenbaumil vastus varnast võtta.

Vitamiinipuudus tekib, sest inimesed ei söö piisavalt värskeid puu- ja köögivilju, peavad dieeti, välistavad menüüs mõne olulise toitainetegrupi, söövad palju poolfabrikaattooteid, suitsetavad ja tarbivad alkoholi, mis omakorda ei lase olulistel toitainetel korralikult imenduda.

Vitamiinivaegus põhjustab stressi ja väsimust

Päikeselise suvega saavad üsna paljud meie laiuskraadil elavate inimeste tervisemured leevendust. "Tihtipeale arvatakse, et inimesed peaksid tarbima lisavitamiine vaid talvel ja kevadel, sest suvel ja sügisel saab nii päikesest kui ka värsketest puu-ja köögiviljadest piisavalt vajalikke aineid. Kuid tegelikkuses tuleb organismi vitamiinivarusid ka juba sügisel täiendada, sest keha ei talleta vitamiinivarusid," lausub Rogenbaum. Ta ütleb, et olenemata sellest, kui palju värsket kraami tarbitakse sügiseti, kipuvad need vitamiinivarud kestma vaid kaks kuni kuus nädalat. Näiteks B1-vitamiin püsib organismis vaid 3-4 päeva.

"Seda enam, et tegelikult ei sisalda värsked puu-ja köögiviljad sugugi mitte kõiki vajalikke vitamiine. Nendes on küll väga palju C-ja A-vitamiine, kuid tihtipeale mitte piisavalt B-vitamiini," sõnab ta.

Ning just vitamiinipuudus on see, mistõttu inimest hakkavad sügisel kimbutama vanad probleemid - väsimus, stress ja nõrgenenud immuunsüsteem.

Proviisor räägib, et paljud inimesed katkestavad suveperioodiks D-vitamiini võtmise. "See on aga viga," märgib ta, et erinevad uuringud on tõestanud meie laiuskraadil elavate inimeste vajaduse manustada D-vitamiini aastaringselt. Anne-Mai Rogenbaumi sõnul saab Dvitamiini vaeguse väga lihtsalt kindlaks teha vereproovi abil. "Kõrgeim D-vitamiini vaeguse risk on inimestel, kes tervislikel või muudel põhjustel liiguvad vähe väljas saamata nahale otsest päikest," ütleb ta. Aga riskirühma kuuluvad ka lapseootel või imetavad emad, aktiivselt spordiga tegelevad inimesed ning eakad ja liikumispuudega inimesed. "Oluline on teada, et vananedes kahaneb D-vitamiini tootmisvõime organismis märkimisväärselt," märgib ta.

D-vitamiin on väga tähtis luustiku jaoks: see aitab reguleerida kaltsiumi ja fosfori taset, olles nii väikelaste kui ka luuhõrenemisega patsientide ravis tähtsal kohal. Samuti on D-vitamiin vajalik immuunsüsteemile. Samas võib proviisori sõnul selle vitamiini imendumine olla häiritud suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid ja kortikosteroide kasutades ning alkoholiga liialdades.

D-vitamiini saab apteegis müügil olevatest erinevatest preparaatidest, kuid seda on võimalik saada ka söögiga. Muide, proviisor paneb südamele, et kui arst pole just soovitanud teisiti, tuleks ka D-vitamiini preparaate manustada koos toiduga.

Loomset päritolu toiduainetest saadakse vitamiini D3 ehk kolekaltsiferooli – sellisel kujul omastab keha D-vitamiini oluliselt paremini kui taimset päritolu toidust. Headeks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munakollane, maks ja kalamaksaõli.

Pimeda ajaga ning töö või koolirutiiniga kaasneva stressi ja väsimuse peletamiseks sobivad Anne-mai Rogenbaumi sõnul hästi B-grupi vitamiinid. "Mitme B-grupi vitamiini imendumine on pärsitud kohvi ja alkoholi liigsel tarvitamisel ning suukaudsete rasestumisvastaste vahendite manustamisel," sõnab ta.

B-vitamiine leidub näiteks pärmis, munas, maksas, kaunviljades ja pähklites. B-vitamiinide kompleksi tuleks võtta päeva esimesel poolel koos söögiga või pärast seda.

Kasulikud bakterid aitavad head tervist säilitada

Probiootikumide kasulikkusest on räägitud enamasti kõhulahtisuse ja teiste seedeprobleemide kontekstis, kuid viimaste aastate teadusartiklid väidavad, et neist on abi ka külmetushaiguste, nahaprobleemide ja paljude teiste tervisemurede korral.

Mõjutades üldiselt immuunsüsteemi ja aktiveerides inimorganismi kaitsemehhanisme, võib probiootikumidest abi olla hingamisteede infektsioonide ennetamisel, aga isegi hambakaariese ning akne esinemisel. "Samuti räägivad uuemad teadusartiklid sellest, et probiootikumide võtmine võib aidata kaasa antikehade tootmisele ning kiirendada seeläbi külmetushaiguste möödumist," lausub proviisor, et kasulike bakterite juurde manustamine võib oluliselt aidata säilitada head tervist.

Neile, kes tahavad suvist jumet kauem säilitada, soovitab Anne-Mai Rogenbaum sügise esimesel poolel tarbida A-vitamiini eelühendit beetakaroteeni. "See on omal kohal ka siis, kui ees ootab soojamaareis," lisab ta. Kapsleid võiks hakata võtma nädal-kaks enne reisi, et valmistada nahk päevitamiseks ette. Beetakaroteen aitab nahal kiiremini taastuda, vältida liigset kuivamist ning soodustada jume tekkimist ja püsimist.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis