(PantherMedia / Scanpix)

„Kas ninaspreide kasutamine tekitab sõltuvust? Kas külmetus ja gripp on üks ja sama? Kas külmetus on nakkav vaid selle esimestel päevadel?“ on proviisor Jaan Jänese sõnul vägagi levinud küsimused külmetuse kohta.

Ta nendib, et külmetuse teemal ringleb palju müüte, millel pole sageli tõepõhja all. Et ringlevad müüdid ei aita kuidagi külmetust võita, on oluline kontrollida erinevate väidete paikapidavust.

Külmetusel ja gripil pole vahet

„On küll vahe!“ lausub Jaan Jänes. Igapäevases kõnepruugis ei tehta külmetusel ja gripil tema sõnul tõesti suurt vahet, kuid siiski on tegemist kahe erineva haigusega, mille sümptomid on vaid esmapilgul sarnased. „Nii infektsiooni kulg kui ka ravi on aga erinevad,“ tähendab ta.

Külmetushaigus algab proviisori sõnul kurguvaluga, mis päädib nohu ja köhaga, gripp seevastu annab endast märku äkitselt tekkiva kõrge palaviku ning vappekülmaga, millele lisanduvad pea- ja liigesevalu.

Külmetushaigus kulgeb pehmemalt ja selle sümptomite ravi allub apteegist saadavatele käsimüügiravimitele. Kui hingamisteede infektsioon on levinud põskkoobastesse või bronhidesse, tuleb hingamisteid kiiresti õhutada. Selleks on oluline vedeldada seal peetuvat sitket ja nakatunud lima.

Külmetushaigus on nakkav vaid selle esimestel päevadel

Jaan Jänese sõnul on see puhas müüt. „Nakatumisoht on tõepoolest suurim haiguse esimestel päevadel, kuid oht ümbritsevaid nakatada püsib ka mõned päevad enne esimesi haigustunnuseid ja ka külmetuse täielikul möödumisel,“ tähendab ta.

Samuti on proviisori kinnitusel vale väide, mille kohaselt vahetult peale külmetust enam uuesti ei haigestuta. "Kui külmetus on taandunud, siis on organismi immuunsüsteemis küll sobivad antikehad juba põetud viiruse vastu, ent lisaks tuttavale viirusele on olemas veel enam kui kakssada viirusetüüpi, millel on osa hingamisteede infektsioonide tekkes,“ selgitab ta, et just seepärast on teoreetiliselt võimalik, et juba põetud külmetusele võib kohe järgneda uus infektsioon, mille põhjustab uus viirus.

Külmetushaigus tekib külmast

Vastus sellele uskumusele on Jaan Jänese ütlust mööda nii „jah“ kui „ei“. „Ühest küljest on õige, et niisked ja külmad aastaajad on külmetushaiguste leviku kõrgpunkt,“ räägib ta. Selle põhjuseks on asjaolu, et madalal temperatuuril tõmbab keha hingamisteede verevarustuse koomale, mis muudab limaskestad külmetusviiruste suhtes vastuvõtlikumaks. „Õige pole aga väide, et infektsioonide arvu tõusus on süüdi ainult madal temperatuur,“ sõnab proviisor. Infektsioonid korjame me üles pigem kokkupuutel haigustekitajatega, näiteks kohtudes nakatunud inimestega. Lisaks ärritavad talvel hingamisteid kütmisest tingitud kuiv ja soe õhk ning ebapiisavalt tuulutatud ruumid. See seletab Jaan Jänese kinnitusel ka, miks külmetushaiguste levik on sügistalvel suurem.

Ninaspreide kasutamine tekitab sõltuvust

Nina on kinni, hingamine on raskendatud ja kurk on pidevast suukaudsest hingamisest kuiv. Mis saab siin olla paremat kui ninasprei? Turset alandavad ninaspreid vabastavad hingamisteed juba mõne hetkega. Ent siis meenub meile kuskilt kuuldud hoiatus, et ninaspreid tekitavad sõltuvust. Kas see ikka on nii?

„Ninaspreide pikaajaline ja ülemäärane kasutamine võib küll põhjustada nina limaskesta kroonilist turset ja kuivamist, ent kui tarbida neid preparaate infolehel olevate juhiste järgi, pole midagi sellist vaja karta,“ julgustab Jaan Jänes ninaspreisid vajadusel õiges koguses kasutama.

Köha ravitakse ühtede ja nohu teiste ravimitega

„Klassikalised rögalahtistid vedeldavad ja aitavad väljutada bronhides peetuvat sitket lima, samas ei ole neil mõju ninas ja põskkoobastes peituvale limale,“ räägib Jaan Jänes. Nohupreparaadid mõjuvad tema sõnul jälle nina lahtistavalt, kuid ei mõjuta köha.

Siiski on mõned preparaadid, millest on abi ühtlasi nii köha kui ka nohu korral. Üheks neist vähestest on GeloMyrtol® forte (standardiseeritud mürtool). „Mürtool on eeterlik õli, mis on viidud kapslisse. Pärast kapsli sissevõtmist hakkab mürtool erituma organismist hingamisteede kaudu, läbides ka kõige peenemad hingamisteede harukesed ning toimib nagu seespidine inhalatsioon,“ räägib proviisor, et mürtool muudab lima vedelamaks ning soodustab bakteritest ja viirustest nakatunud lima väljutamist organismist.

Mürtool vabastab bronhid ja ninakõrvalkoopad ning muudab hingamise kergeks. Haiguse areng peatatakse ja edasi levimine on takistatud.

Jaga artiklit

4 kommentaari

P
Priit  /   11:44, 3. okt 2017
See artikkel kubiseb vigadest. Jutt on siin õige, aga on ühe lõigu pealkiri õige, lõigus aga räägitakse vastupidist. Lisaks hulgaliselt kirjavigu.
P
pole iial suvel haige olnud  /   11:02, 3. okt 2017
Kuid nii kui jahedus ja läga on platsis, hakkab üks igavene vindumine, kuniks taas koidab kevad.Talv on üks jube asi !

Päevatoimetaja

Merilyn Närep
Telefon 51993733
merilyn.narep@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis