Uudised

Harri Kingo: alkoholism on jääv puue  (438)

Silja Paavle , 19. jaanuar 2010, 07:10
PARIM PROFÜLAKTIKA: Ära esimest pitsi võta, siis jäävad ka teised tulemata, soovitab Harri Kingo. Kodus olevaid pitse võib kasutada näiteks hoopis lillede hoidmiseks.  Teet Malsroos
EESTI ON ALKOHOLITARBIMISES EUROOPAS TEISEL KOHAL: iga elanik jõi 2008. aastal kas 30 liitrit viina, 133 pudelit veini või 520 pudelit 4,6% õlut*

«Elasin, jõin – ja mul oli ükskõik, kas alanud joomahoos üldse ellu jään. Tulen sellest välja või ei tule – eks pärast ju paistab,» viitab Harri Kingo oma alkohoolikupõlve meenutades sellele, et joodikud ei hooli millestki. Ei enda elust, ei oma lähedastest ega tööst.

Ligi kuus aastat alkoholi liigtarbimisega kimpus olnud endine telemees, nüüdne Tallinna perekonnaseisuameti paaripanija Harri Kingo lõpetas joomise siis, kui tekkisid tervisehädad ja arusaam, et vara on veel surra.

«Tollased probleemid on praeguseks taandunud, kuid kehalistest hädadest hullem on jälg, mille alkohol jätab teadvusesse,» ütleb 54aastane Kingo. Ta pole tosin aastat tilkagi võtnud.

Raske otsus: elada või surra

Samal teemal

19. jaanuar 2010, 07:10
19. jaanuar 2010, 07:10

Harri Kingo võrdleb alkohoolikut jala kaotanud invaliidiga, kes peab teadma, et talle ei kasva jalg kunagi tagasi. «Kui kõik jooksevad ja jalatu seda samuti proovib, kukub ta lihtsalt ümber. Alkohoolikuga on samamoodi – kui ta oma puude unustab ja taas jooma hakkab, kukub ta jälle,» kinnitab mees, et seetõttu on alkoholism jääv puue.

«Aga nii nagu ühe jalaga invaliid saab elada, saab ka alkohoolik. Lihtsalt peab teadvustama, et joomine tema ellu ei kuulu. Alkohooliku ainus võimalus on üldse mitte midagi juua,» kõneleb Kingo.

Kingo alkohoolikuks saamise teel oli tema hinnangul üks kindel asi see, et sügaval Nõukogude ajal olid töökohad ühtlasi ka toredad joomapaigad. «See oli väga tavaline, et mõne sünnipäeva ajal lõpetati töö varem, naised katsid laua ja mehed kandsid lauale pudelid,» räägib ta.

Aktiivne alkohooliku elu – aeg, kui joomine täitis Kingo päevadest suurema osa – langes 90ndate keskele. Kuniks tuli otsustada – kas jääda ellu või surra.

Mees tunnistab, et ilma alkoholita oli alguses raske ja peas keerlesid masendavad mõtted. «Poes käies mõtlesin näiteks alkoholileti ees, et seal müüakse mulle surma,» meenutab Harri Kingo. Üsna ruttu õppis ta ära, et alkoholi tuleb suhtuda rahulikult nagu paljudesse teistesse asjadesse – see on olemas, kuid see ei tähenda, et seda jooma peab.

Selle asemel soovitab Kingo faktidele toetudes lähedase kainusehetkedel talle selgeks teha, et ta on alkohoolik. Faktideks olgu siin joodud päevade arv ning joomisele kulutatud rahasumma, tekkinud võlgade suurus.

Teise sammuna võiks ärgitada lähedase soovi pahest vabaneda. «Tasub viidata inimese tegudele – inimene ei ole oma loomult paha, kuid alkoholijoobes teeb ta ebamõistlikke tegusid, seeläbi tekivad võlad ja lõpuks kaovad ka sõbrad,» lausub Kingo. Ja kui otsus loobuda on kindel, on Kingo soovitusel kõige targem tegu aidata inimesel ühineda Anonüümsete Alkohoolikute liikumisega.

Alkohol välistab igasuguse kultuuri

«Just läbi teiste kogemuse võib joomise mehhanism kainestavalt selgeks saada,» teab Kingo. Ta lükkab ümber sageli levinud väärarvamuse, nagu AA koosolekutel käiksid vaid viimased parmud. «Alkoholism haigusena ei vali inimest raha, positsiooni ega sotsiaalsete suhete järgi. Nii nagu seda ei vali ükski teine haigus. AA koosolekut saab võrrelda haiglapalatiga, kus kõik oma tõvega on võrdsed,» seletab ta.

Kõige sagedamini arvatakse, et alkohoolik saab terveks. «Ei saa!» raiub Kingo. Tema sõnul pole vaja tunda häbi, et ollakse alkohoolik, selle asemel peaks inimestel olema häbi purjus olla.

Ka joomise mahajätmine mingiks ajaks või lubadused lähedastele, et kolm kuud ei joo, peaks inimesed rõõmustamise asemel kurvaks tegema – see ju tähendab, et endine õudus jätkub.

Ka teeb Kingot kurvaks kulunud klišee alkoholikultuurist, et me peame õppima alkoholi tarbima. «Alkohol välistab igasuguse kultuuri. Kui keegi ei usu, ostku pudel viina, joogu see ära ja vaadaku siis, mis ta kultuurist saab,» muigab Kingo.

«Me peame õppima kained olema, mitte jooma. Ja selleks kehtib lihtne skeem: kui esimest pitsi ei võta, jäävad ka teised tulemata,» teab mees.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee