TEGEVUS PELETAB MURE: Martin Tooming, kes on kirglik lauamängusõber, on veendunud, et kroonilise haigusega inimesel peab olema tegevust – siis ei ole aega mõelda, et millestki on puudus. (Aldo Luud)

"Mind vaadatakse siis nagu lolli, et kas mul on mõistus täiesti ära läinud – ise terve, aga sente kätte ei saa," kirjeldab ravimatut haigust põdev Martin Tooming üht olukorda, mille puhul ta on sunnitud teistelt inimestelt abi paluma – pisikesi eurosente on värisevate kätega raske poeletilt kätte saada. Seetõttu eelistab Martin maksta kaardiga.

"Ma pole matnud maha mõtet, et äkki sünnib ühel päeval ime ning avastatakse ravim sclerosis multiplexi raviks. Aga vist on lihtsam elada, kui tean, et minu haigus pole ravitav," nendib juba kümme aastat selle tõvega rinda pistnud noor mees.

Martin Toomingule (29) andis polüskleroos (SM) kümne aasta eest märku tuimade näpuotsadega. "Kuu aja pärast oli mul ka parem pool keha kuidagi veidraks muutunud ning paari kuuga sai selgeks, mis haigus mul on," meenutab ta.

Haiguse esimesed märgid ilmnesid Martinil ülipingelisel ajal: kooli lõpetamine ja tema väga kalli koera surm.

Saatuse irooniana tuli noorele mehele samal ajal sõjaväekutse ning loomulikult võtsid arstid teda kui järjekordset ajateenistusest kõrvalehiilijat. Õnneks tõid haiglas tehtud uuringud tõe ruttu päevavalgele.

Mis haigus polüskleroos on, Martin paraku juba teadis. Sest kuigi see tõbi ei tohiks olla päritav, põdes seda ka tema vanaema. "See kokkusattumus paneb mõtlema, miks just meil nii juhtus," ütleb Martin.

Ta räägib, et vanaemal oli haigus veidi kehvema kuluga. "Eks 90ndate alguses polnud võimalusi seda diagnoosida ning nii õigeaegset ravi alustada," arutleb vanaemale elu lõpuni toeks olnud lapselaps. "Ma püüdsin vanaema tuju ikka üleval hoida, mis see meele heitmine ikka aitab," lausub ta vaikselt.

Käed värisevad kogu aeg

Martinil annab haigus märku eelkõige käte värisemise ja tasakaaluhäirete kaudu. See tegi tema kooliõpingud topeltraskeks.

"Alguses ei rääkinud ma haigusest kellelegi. Kuid pärast Soomes töötamist sain aru, et füüsiline töö mulle ei sobi. Veelgi enam – ka kirjutamine valmistas raskusi," meenutab ta, et tegi Eesti Põllumajandusülikoolis õppides kõik eksamid suuliselt. Selleks tuli iga õppejõuga eraldi kokku leppida. "Väga erinevaid reaktsioone oli, kuid mulle tuldi alati vastu," on Martin tänulik nii oma õpetajaile kui ka lähedastele, kes on teda kogu aeg kõiges aidanud.

Süveneva kuluga kroonilist haigust põdeval inimesel peab olema väga palju tahtejõudu, et eesmärgile jõuda, teab ta nüüd. "Haiguse kiuste, mis ei lase seda nii täiuslikult ja kiiresti teha," ohkab Martin.

Enda sõnul oli tal kõige raskem leppida sellega, et käed ei tööta nii nagu tervel noorel. "Pidin loobuma paljudest asjadest, kuid võtsin seisukoha, et igas halvas asjas peab olema ka midagi head. Sclerosis multiplex’i põdejaile on kõige olulisem säilitada rahu," nendib ta.

Magistrikraadiga töötu

Tänapäevane ravi võimaldab haigust üsna hästi kontrolli all hoida. Martin on viimased kolm aastat end iga päev süstinud ja sai tänu sellele mõne aasta eest isegi USAs rändamas käia, nägi ära ka näiteks Suure kanjoni. "Mis siis, et jalg natuke lonkas, aga ma ei jätnud jonni," muheleb ta.

Muidugi aitab jõukohane tegevus mõtteid haigusest eemale peletada, ent Martin on omandatud magistrikraadist hoolimata praegu kahjuks töötu. Ta ei oska öelda, kas tööandjaid hirmutab tema ausus, kui ta oma avalduses ka haigusest räägib, aga vestlustele pole teda seni kutsutud. "Mul on parem elada, kui kolleegid haigusest teavad," on Martin siiski veendunud.

Nelja aasta eest ütles ta otse, et on haige, ka oma praegusele kaasale Enele kohe nende esimesel kohtumisel.

Kõigele vaatamata ei ole Martin jäänud koju istuma, vaid lööb agaralt kaasa sclerosis multiplex’i ühingu tegemistes. Ta on tugiisikuks teisele sama haigusega inimesele ning Tartus noorteklubi eestvedaja. "Haigusest rääkimine on meie tegevuses vaid üks osa. Sellest olulisem on seltsielu – just üheskoos saame selgeks, et elu ei jää elamata ka siis, kui käed-jalad ei tööta. Keegi omasugustest sikutab su ikka kodust välja," julgustab Martin saatusekaaslasi koduseinte vahelt inimeste sekka tulema.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis