Tõstamaa perekeskuse perearst Madis Veskimägi: «Verikupu toime on ülimalt kahtlane. Tekitatud nahahaav on soojas õhutühjas kupuklaasis väga veritsev ja siit omakorda tulenevad ohud verega edasikantavate haiguste, näiteks aidsi, B-hepatiidi ja nahamädanike levikuks.

Arvamus, et nii imetakse halb veri välja, kuulub pigem kusagile keskaega. Aga kui piisavalt veendunult verikupu mõju haigele seletada, unustamata seejuures kordades eriarsti visiidihinda ületavat tasu küsida, siis sellega ongi seletatav protseduurist saadav kergendus ehk platseeboefekt. Protseduuri menukust suurendab ka kogu tegevuse müstilisus. Kui vähegi võimalik, oleks targem siiski protseduurist hoiduda.»

Põlvamaa perearst Anu Mõtsar: «Ma ei ole kuulnud, et seda iidset raviviisi tänapäeva Eestis keegi teeks. Aadrilaskmine jääb siiski aegade hämarusse. Ilmselt teatud haiguste taastusravina võiks verikupp kõne alla tulla, kuid perearstidel on nüüdisaegse meditsiini vallas kasutada märksa tõhusamaid ja ka ohutumaid ravimeetodeid.»

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis