Meeled

Lugu ilmus esmakordselt 2013. aasta oktoobri Tervis Plussis.

Tervendav naer - parim abimees ja kaitsekilp 

Kadri Suurmäe / Tervis Pluss, 28. oktoober 2014, 08:50
 PantherMedia / Scanpix
Naer on meie parim abimees ja kaitsesüsteem rasketest olukordadest ülesaamisel. Naer on ka loomulik valuvaigisti ja tohutu energiaallikas. Naeruterapeut Eve Mander selgitab lähemalt.

Mis on naeruteraapia?

Samal teemal

Naer saadab meid terve elu. Uuringute järgi naeravad lapsed 300–400 korda päevas, kuid mida vanemaks saame, seda vähem ka naerame.

Naeruteraapias kutsutakse eri meetoditega esile naeru selleks, et parandada ja säilitada oma tervist. See aitab üles leida oma sisemist naeru ja naermise rõõmu ning selle kaudu vabastada kogunenud negatiivsed pinged ja peletada eemale mured.

Naeruteraapias eristatakse huumori­teraapiat, klouniteraapiat, naeru­meditatsiooni, lõõgastavat rühmanaeruteraapiat ja naerujoogat. Naerujooga ehk "naer ilma põhjuseta" on naeruteraapia kõige uuem käsitlus, põhinedes uurimustel, mis väidavad, et meie keha ei tee vahet teeseldud ja tegeliku naeru vahel. Ka teeseldud naer paneb kehakeemia tööle ning toob psühholoogilist ja füsioloogilist kasu. Naer on nakkav ning pilkkontakti ja lapseliku mängulisuse abil muutuvad teeseldud naeruharjutused peagi ehtsaks naeruks.

Mida naeruteraapia ajal tehakse?

Käsitlen siinkohal naerujooga tundi. Seanssi alustatakse soojendus­harjutustega, et valmistada keha ja meel ette naeruks ning maha võtta naeru takistavad pinged. Väga oluline on rütmiline plaksutamine koos ho-ho-ha-ha-ha-häälitsustega. Arendatakse lapselikku mängumeelsust, et kergendada naermist.

Naer on nagu omamoodi meditatsioon ning mõtlemine ainult segab selle dünaamikat. Kui tavameditatsioonis püüame lahti saada pähe tulevatest mõtetest, siis naeru ajal toimub see automaatselt – me lihtsalt ei saa mõelda naeru ajal.

Olulise osa tunnist moodustavad lühikesed naeruharjutused, mis on tuletatud inimeste igapäevasest elust, eba­meeldivatest situatsioonidest jmt. Nende harjutuste meeldetuletamine aitab selliseid olukordi positiivsemalt ja rõõmsameelsemalt lahendada.

Naeruharjutused vahelduvad süvahingamisharjutustega, mis aitavad avardada kopse ning vaimselt ja füüsiliselt lõõgastuda. Naerujoogas kasutatakse ka naerumeditatsiooni ja lõpetuseks lõõgastusharjutusi.

Naer on refleks. Naerdes vabanevad endogeensed opioidid, nagu endorfiin ja enkefaliin, millega kaasneb heaolutunne ja valuläve tõus. Aktiveerub sümpaatiline närvisüsteem, mis väljendub näo õhetuses ja ka ihukarvade püsti­tõusmises. Samuti aktiveerub pisarakanal ja rõkkavast naerust võivad pisarad silma tulla.

Naermise ajal pingulduvad lihased, pärast naermist lihased lõdvestuvad ning toimub lõõgastumine, mis annab kerge enesetunde ning vähendab füüsilist, vaimset ja emotsionaalset stressi.

Naer suurendab loomulike tappurrakkude ja antikehade hulka organismis. Pärast minutilist südamest tulevat naeru suureneb antikehade (immunoglobuliin A) hulk nina ja hingamisteede limaskestas, mis kaitsevad viiruste ja bakterite eest.

Naermise käigus puhastuvad ja tugevnevad kopsud, paraneb südametegevus ja vereringe, vererõhk alaneb, kolesterooli­naastude teke väheneb. Naer parandab seedeorganite tööd ja treenib sisemisi kõhu­lihaseid, mis hoiavad elundeid paigal. Samuti on naer loomulik valuvaigisti.

Naer annab julgust ja jõudu, vähendab ärevust ja hirmu ning aitab leevendada piinlikke olukordi.

Kas naeruteraapia mõjub kõigile?

Naeruteraapia mõjub kindlasti. Inimesed ning nende stressitase ja huumori­taju on erinevad, mistõttu tuleb nii individuaaltundides kui ka rühma­teraapias lähtuda konkreetsest inimesest ning rühmateraapias jälgida ka rühma eripärasid ja vastavalt vajadusele kasutada eri lähenemisteid. Kuna naer on nakkav, siis moodustub rühmaenergia ja üksteisele silma vaadates on lihtsam saavutada rõkkavat naeru.

Kas naeruteraapial on ka vastunäidustusi?

Naeruteraapiat ei soovitata inimestele, kellel on song, uriinipidamatus, halb enesetunne ja akuutsete sümptomitega haigused, rasked südamerikked ja vaimsed häired.

Ettevaatlik tuleks olla ka operatsioonijärgsel ajal. Samuti ei soovitata tulevastel emadel, kes on rasedad olnud alla kolme kuu, teha vabanaerumeditatsiooni.

 

Lugu ilmus esmakordselt 2013. aasta oktoobri ajakirjas Tervis Pluss.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee