2
fotot
Taani lastepsühholoog Niels Peter Rygaard ja MTÜ Igale Lapsele Pere juhataja Jane Snaith raamatu "Kiindumushäirega laps" esitlusel Tartu Atlantise konverentsikeskuses. (Silja Paavle)

„Laps veedab hommiku vanematega, siis läheb lasteaeda, õhtul vaatab neid lapsehoidja – nii erinevate suhete puhul ei tunne laps end turvaliselt, sest ei tea, kellesse kiinduda," lausus Taani lastepsühholoog Niels Peter Rygaard, et laste probleemide peamiseks põhjuseks on see, et vanemad ei suuda neile turvalist päeva tagada.

Taani lastepsühholoog Niels Peter Rygaard meenutas oma raamatu „Kiindumushäirega laps" esitlusel, et hakkas ühel hetkel mõtlema, mis on neil lastel viga, kes panevad maju põlema ja käituvad agressiivselt. „Ja selle juures tundus neil olema kõigest suhteliselt savi, neil polnud süütunnet, nad ei saanud aru, mida nad tegid," rääkis Rygaard.

Psühholoogina hakkas ta uurima laste tausta ja seda, kuidas nad on oma esimesed kaks eluaastat veetnud.

„Lapse arengus on kaks esimest eluaastat olulisimad, see on aeg, kui aju areneb kõige rohke, kui õpime keelt, teistesse kiinduma, neid armastama ja nendega suhtlema," selgitas Rygaard lisades, et selgus, et need lapsed olid kaks esimest eluaastat hooletuses.

Lastepsühholoogi sõnul on lapse arengu olulisim osa sotsiaalsed suhted, mis peaksid olema emotsionaalselt siduvad. Siduvaks saavad muutuda need siis, kui lapsele on tagatud turvatunne, kui lapsega ei tegele liiga palju inimesi.

Rygaard toob näiteks, et Taanis on lastel palju probleeme. „Tänapäeval käivad mõlemad vanemad tööl. Hommiku veedavad lapsed koos vanematega, päeval on lasteaias, õhtul hoiab neid vanemate teatris olles lapsehoidja," toob lastepsühholoog välja tüüpilise päeva, mis ei ole laste jaoks turvaline. Lisaks räägib statistika, et 90% Taani lastest peab lasteaeda minema juba üheaastaselt. Ning, nagu nendib Rygaard, ka lahutatud vanemate vahel kõlkumine ei mõju lastele hästi.

Kui suhted muutuvad sageli, nagu ülaltoodud näites, tekib lastel madal enesehinnang, neid kimbutavad söömishäired ja depressioon ning hüperaktiivsus. „Kõik sellepärast, et vanemad ei suuda lastele turvalist päeva tagada," nendib Rygaard, et lapsed, kes on vanemate hooleta, on kõige haavatavamad.

Seesuguseid lapsi on Rygaardi sõnul palju – maailmas on tema sõnul tervelt 143 last vanemiku holeta, Euroopas pole kontakti oma vanematega 1,5 miljonil lapsel. Neid saab aga oskusliku tegutsemise korral aidata. Nagu ütleb Rygaard: „Kui sa tahad aidata varakult hüljatud ja hooletusse jäetud last, pead töötama nagu buldooser, aga ingli tiibadega."

Raamat

„Kiindumushäirega laps"

* „Kiindumishäirega laps. Praktilise teraapia käsiraamat" on Taani lastepsühholoogi Niels Peter Rygaardi esimene inglisekeelne raamat, mis pärast ilmumist tõlgiti aasta jooksul kümnesse erinevasse keelde. Eelmisel nädalal esitletud eestikeelne raamat on Baltimaal esimene selleteemaline.

* Raamatu esimene osa on teoreetiline, käsitledes kiindumushäire kujunemist eostamisest täiskasvanueani. Teine ja kolmas osa on praktilised, andes nõu kiindumushäirega lastega toimetulekuks nii kodus kui lasteasutuses ning miljööteraapia korraldamiseks.

* Rygaardi lähenemisviis laste eluolu parandamisele on rahvusvaheline, ühendades uurijaid otsuste tegijatega ja rakendades teadmisi laste ja noorte eest hoolitsemise praktikas.

* Kirjastuse SE&JS raamatu väljaandmist toetasid TNT Express Worldwide Eesti AS, Tartu Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

* Raamatu väljaandmist korraldanud MTÜ Igale Lapsele Pere juhataja Jane Snaith on öelnud: „Kui tänu Rygaardi käsiraamatule saab kas või üks kiindumushäirega laps oma olukorras paremat abi ja toetust, on meie ülesanne täidetud.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Marvel Riik
Telefon 51993733
marvel.riik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis