(PantherMedia / Scanpix)

Et elada tervislikult, peab taimetoitlane olema nagu toitumisekspert, kes teab täpselt, mida ja kui palju organism vajab ning kuidas selle toidust kätte saab.

Poolt

Tarka taimetoitlust, mis kindlustab keha kõigi vajalike toitainetega, peetakse kõige tervislikumaks toitumiseks, iseäranis terviseprobleemide (menopaus, osteoporoos jm) leevendamisel. (Annely Soots, arst ja toitumisterapeut)

Süües palju puu- ja köögivilju, saavad taimetoitlased piisavalt C-vitamiini. (Tagli Pitsi, toitumisekspert)

Taimetoitlaste seedetrakt on puhas ja omastab kergesti vajalikud mineraalained. (Riina Raudsik, Jüri tervisekeskuse arst)

Taimetoitlased on harva haiged. Nad ei põe tavaliselt nn külmetushaigusi, podagrat, jämesoolevähki, seenhaigusi, kõrgvererõhuhaigust, astmat, diabeeti ega teisi autoimmuunhaigusi, tsöliaakiat, liigeste degeneratiivseid haigusi.

Taimetoitlaste üldtervise näitajad (kolesterool, vererõhk, kehakaal, vööümbermõõt, arterite seisukord, veresuhkur jne) on paremad keskmisest, taimetoitlased elavad keskmiselt kaheksa aastat kauem. (Rain Vainik, Humare OÜ toitumisnõustaja)

Taimetoitlastel on kergem hoida kehakaalu normis, kuna kõht püsib kiudainerikkast toidust (täisteratooted, riis, pasta) kaua täis. Taimne toit on kalorivaene, hoiab seedimise korras, seob sooles kahjulikke aineid ja liigset kolesterooli ning aitab need välja viia. (Mai Maser, arst ja toitumisteadlane)

Tavaliselt on taimetoitlaste menüüs tähtis koht seemnetel, pähklitel, avokaadol ja taimsetel õlidel, millest saadakse küllastamata rasvhappeid, eriti oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid.

Lehmapiima asemel soovitatakse sageli riisi- või sojapiima ning muid sojatooteid. Sojapiim sisaldab vähe küllastatud, kuid rohkesti küllastamata rasvhappeid (oleiinhapet) ning seda iseloomustab kasulik linool- ja alfalinoleenhappe vahekord.

Vastu

Kui välistada kõik loomsed toidud, ohustab energiadefitsiit. Suure kiudainesisalduse tõttu tekitab taimetoit paremini täiskõhutunnet, mistõttu inimene võib saada liiga vähe energiat.

Tagli Pitsi: Et saada piisavalt energiat, peavad toidukogused olema suuremad. See omakorda koormab seedeelundeid mehaaniliselt ning seedimiseks on vaja suures hulgas ensüüme. See tekitab organismile lisakoormust ja probleeme.

B12 on vitamiin, mille defitsiidi tunnused võivad ilmneda alles aastate pärast. Taimsetes toiduainetes seda peaaegu ei esine, veidi toodab B12-vitamiini ka meie enda soolestiku mikrofloora. Kui menüüs pole muna, piimatooteid ega kala, on B12-vitamiini saamine tõsine probleem.

Ka D-vitamiini leidub ainult loomses toidus. Selle vitamiini piisava saamisega on probleeme ka enamikul segatoitu söövatel inimestel. Kui menüüs on küllaldaselt kala, ammutatakse D-vitamiini piisavalt. Vastasel juhul tuleks teha vereanalüüsid ning defitsiidi korral otsida abi toidulisanditest

Kui väga oskuslikult kombineerida, on kaltsiumi võimalik saada ka taimsetest toitudest, kuid kaltsium vajab imendumiseks kindlasti D-vitamiini.
Inimkeha omastab loomsest allikast pärit rauda paremini. Sama kehtib tsingi puhul.

Toortoitlust harrastavatel taimetoitlastel võib tekkida ka naatriumi defitsiit.

Taimetoitlastel on rasvade osatähtsus toidus väiksem – on isegi oht, et liiga väike.

Mai Maser: Liha on parim rauaallikas, kuid selles leidub ka seleeni, vaske, tsinki, mangaani ja koobaltit, mis on vajalikud vereloomeks ja teisteks elulisteks protsessideks.

Eiratakse traditsioonilist ja teaduslikult põhjendatud mitmekülgset toiduvalikut: keelatud on loomne valk, mis on täisväärtuslike, kergesti omastatavate ja asendamatute aminohapete allikas. Selle puudujäägi tagajärjel pidurdub lastel kasv ja areng.

Taimetoitlus ei sobi rasedatele ja imetavatele naistele. Füsioloogiliste vajaduste katmiseks peaksime tervise huvides sööma loomset toitu 15–25% igapäevasest menüüst.

Paljudest rasvhapetest vajab organism nii küllastamata kui ka küllastatud rasvhappeid, mida on tavalises mitmekülgses toidus, nt piimatoodetes. Kui nendes rasvhapetes puudub tasakaal, võib taimetoitlasel tekkida kolesteroolipuudus.

Taimetoitlasel on suur oht saada üle lubatud normväärtuste taimekaitsevahenditest taimedesse jäänud mürke.

Jaga artiklit

21 kommentaari

T
Taimetoitlased on kõigi koduloomade MÕRTSUKAD  /   21:47, 22. dets 2014
Kõik sead, lehmad, lambad kanad surevad välja kui puudub huvi nende kasvatamiseks. Miljonid koduloomad surevad lihtsalt välja. Hävivad igaveseks sajad liigid hetkel väga arvukaid liike.
Tegu on aastatuhandete loomagenotsiidiga.
H
head  /   17:41, 22. dets 2014
Kuangi jõuab Atlantise tehnoloogiat kopeeriv teadus sinnamaale, et loomi enam ei kasvatata karjades kust nad siis iga päev miljonitena tapamasinavärki lähevad ja sealt inimese toidulauale. Liha hakatakse kasvatama lihatoodete tehases, st labor-farmides kus lihamass kasvab spetsiaalsetes anumates. Loomi liha saamiseks enam ei kasvatata ja tapeta. Siis muutub paljude jaoks lihasöömine vastuvõetavaks. Praegune sojaliha ei ole see õige liha.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis