(PantherMedia / Scanpix)

Terviseameti uuringust selgus, et 63817 lasteaialapsest toitusid tervislikel põhjustel teisiti 1,4 protsenti ehk 878 last. Uuring näitas, et lasteaedades ei jää toitlustamata ükski erimenüüd vajavatest lastest, ka mitte paljude koosesinevate toiduallergiate korral.

Terviseamet viis lasteaedades läbi sihtuuringu „Tervislikel põhjustel teisiti toituvate laste toitlustamine", eesmärgiga uurida kui palju ja milliste terviseprobleemidega on lasteaedades erilist toitlustamise korraldamist vajavaid lapsi ning kuidas on nende laste toitlustamine korraldatud.

Sihtuuringu raames külastati üle Eesti 682 lasteaeda, kus oli kokku 63817 last, kellest toitusid tervislikel põhjustel teisiti 1,4 protsenti ehk 878 last.

Uuringu tulemusel selgus, et teisiti toitumist põhjustavatest terviseprobleemidest olid esikohal erinevad toiduallergiad. Erimenüüd vajanud lastest olid peamisteks allergiat põhjustavateks toiduaineteks piim, piimatooted (18%), munad (12%) ning teraviljatoodetest peamiselt nisutooted ehk gluteen, (7%.) Toiduallergiat kala vastu esines viiel protsendil kõikidest teisiti toituvatest lastest.

Harvem oli toiduallergiat tsitruseliste, kakao/šokolaadi, tomati ja pähklite vastu. Üksikutel juhtudel põhjustavad toiduallergiat ka tatar, maasikad, mesi, herned, peet, viinamarjad, õunad ning kartul. Üle poole teisiti toituvatest lastest olid allergilised mitme toiduaine suhtes.

Teisiti toituvatest lastest 16 protsenti olid arsti diagnoosiga, ülejäänute puhul oli lapse toiduallergiast informeerinud lasteasutust lapsevanem ise.

Laste teisiti toitlustamine on korraldatud sõltuvalt lasteaiast, lapse eripärast ja vanemaga koostööst, kas teatud toiduainete asendamisega tavamenüüs või erimenüü koostamisega lapse jaoks. Erijuhtudel andsid vanemad lapsele kaasa oma toidu.

Probleemidena teisiti toituvate laste toitlustamisel ilmnes, et lasteasutustes oli lapsi, kes tundsid end häirituna, kui nende toit erines teiste laste toidust. Lapsevanemad polnud alati nõus osa toidu asendamise eest menüüs raha juurde maksma. Oli ka lapsevanemaid, kes ei tundnud huvi arsti ettekirjutuse suhtes ja tegid lasteaedadega puudulikku koostööd. Keeruline on eritoitlustamist korraldada juhtudel, kui teisiti toituva lapse vanem ei anna lasteasutusele teada lapse puudumisest või tema uuesti toomisest lasteasutusse. Eritoidu valmistamine tähendab lasteasutuse jaoks täiendavat töökoormust. Lapsele kodust kaasa antud toiduga kaasneb lasteaia jaoks lisavastutus toiduohutuse tagamise suhtes.

Probleemidele vaatamata näitas uuring, et lasteaedades ei jää toitlustamata ükski erimenüüd vajavatest lastest, ka mitte paljude koosesinevate toiduallergiate korral.

Oluline on, et iga laps, ka teatud toiduainete vastu allergilistele lastele koostatud erimenüü sisaldaks vajalikke kiudaineid, valke, vitamiine ja mineraale, mis vastaksid lasteaia tavamenüüs sisalduvale. Näiteks valguvaeguse korral võib lastel pidurduda kasv ja areng, väheneda vastupanuvõime haigustele. Eriti tuleb jälgida, et kõik vajalikud mikro- ja makroelemendid oleksid menüüga tagatud.

Terviseamet soovitab lasteaedadel panna nähtavale kohale pöördumise lapsevanematele, et vanemad kindlasti teavitaksid lasteaeda lapse võimalikust toiduallergiast või toidutalumatusest.

Jaga artiklit

1 kommentaar

L
lasteaias tehakse   /   14:31, 27. märts 2015
t
tõesti kõik,mis suudetakse ,et allergilise lapsega arvestada,kuid kahtlen sügavalt,kas kodus ka kõike nii peensusteni tehakse,kui lasteaialt nõutakse.On põhjust kahelda,sest näha on vanemate käitumisest juba,et ise pole nad sugugi nii hoolsad ja täpsed oma laste tervise suhtes.Antakse väga kergelt lapsele järele,kui laps ütleb,et ei taha seda või teist toitu.Kuigi ise pole lusikat ega kahvlit sissegi pannud,et üldse maitstagi natuke.Kahtlustan,et kodus minnakse kergema vastupanu teed ja antakse lapsele vaid seda,mida on mugavam ja kergem talle anda,mitte seda,mis TERVISLIKUM .JA SELLEST NEED ALLERGIADKI ILMSELT TULEVAD,ET LAPS SAAB LIIGA PALJU SELLISEID AINEID,MIS ON KAUA SÄILIVATE TOIDUAINETE VÕI VALMISTOITUDE SEES. TÄNAPÄEVA NOORED VANEMAD ON JU MUGAVUSTEGA HARJUNUD ja ei viitsi enam niipalju vaeva näha,kui vanasti tervisliku toidu tegemiseks oli vaja näha.Peaasi,et saaks ruttu valmis ja võimalikult vähese vaevaga. Seda ,et lapsed on mitmetest kodustest söökidest võõrdunud või ei tunnegi neid,olen näinud oma rühmaski.Süüakse ainult magustoitu ja supp või praad lükatakse lihtsalt kõrvale.Mitte söögis pole asi,vaid selles,et osades kodudes ei viitsita ilmselt korralikku sooja sööki tehagi.Kui toit oleks kehv ,siis ei sööks ju teised lapsed ka.AGA ÕNNEKS KÜSIVAD SUUREM OSA LAPSI SIISKI TOITU JUURDE VEEL.JÄRELIKULT--TOIT ON HEA,KUID LAPSE KODUSED SÖÖMISHARJUMUSED ON VILETSAD JA PUUDULIKUD.JA SEDA LAPSEL,KES SAAB VARSTI JUBA 5-AASTASEKS.
kODUS ILMSELT EI OSATA VÕI EI VIITSITA KORRALIKKU JA MITMEKESIST TOITU VALMISTADA,ostetakse tee pealt kiirsöögikohast burgereid või friikaid kaasa ja antakse neid lapsele.Ja siis imestatakse,kuidas küll niipalju allergilisi lapsi on.Lastele pole harjutatudki korralikke lauakombeid ega toidust lugu pidama ,rääkimata tervislikust toidust .

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis