Lapsed

Eesti lasteaialastest vajab erimenüüd 878 põnni (1)

Toimetas Silja Paavle, 27. märts 2015, 09:18
 PantherMedia / Scanpix
Terviseameti uuringust selgus, et 63817 lasteaialapsest toitusid tervislikel põhjustel teisiti 1,4 protsenti ehk 878 last. Uuring näitas, et lasteaedades ei jää toitlustamata ükski erimenüüd vajavatest lastest, ka mitte paljude koosesinevate toiduallergiate korral.

Terviseamet viis lasteaedades läbi sihtuuringu „Tervislikel põhjustel teisiti toituvate laste toitlustamine", eesmärgiga uurida kui palju ja milliste terviseprobleemidega on lasteaedades erilist toitlustamise korraldamist vajavaid lapsi ning kuidas on nende laste toitlustamine korraldatud.

Samal teemal

Sihtuuringu raames külastati üle Eesti 682 lasteaeda, kus oli kokku 63817 last, kellest toitusid tervislikel põhjustel teisiti 1,4 protsenti ehk 878 last.

Uuringu tulemusel selgus, et teisiti toitumist põhjustavatest terviseprobleemidest olid esikohal erinevad toiduallergiad. Erimenüüd vajanud lastest olid peamisteks allergiat põhjustavateks toiduaineteks piim, piimatooted (18%), munad (12%) ning teraviljatoodetest peamiselt nisutooted ehk gluteen, (7%.) Toiduallergiat kala vastu esines viiel protsendil kõikidest teisiti toituvatest lastest.

Harvem oli toiduallergiat tsitruseliste, kakao/šokolaadi, tomati ja pähklite vastu. Üksikutel juhtudel põhjustavad toiduallergiat ka tatar, maasikad, mesi, herned, peet, viinamarjad, õunad ning kartul. Üle poole teisiti toituvatest lastest olid allergilised mitme toiduaine suhtes.

Teisiti toituvatest lastest 16 protsenti olid arsti diagnoosiga, ülejäänute puhul oli lapse toiduallergiast informeerinud lasteasutust lapsevanem ise.

Laste teisiti toitlustamine on korraldatud sõltuvalt lasteaiast, lapse eripärast ja vanemaga koostööst, kas teatud toiduainete asendamisega tavamenüüs või erimenüü koostamisega lapse jaoks. Erijuhtudel andsid vanemad lapsele kaasa oma toidu.

Probleemidena teisiti toituvate laste toitlustamisel ilmnes, et lasteasutustes oli lapsi, kes tundsid end häirituna, kui nende toit erines teiste laste toidust. Lapsevanemad polnud alati nõus osa toidu asendamise eest menüüs raha juurde maksma. Oli ka lapsevanemaid, kes ei tundnud huvi arsti ettekirjutuse suhtes ja tegid lasteaedadega puudulikku koostööd. Keeruline on eritoitlustamist korraldada juhtudel, kui teisiti toituva lapse vanem ei anna lasteasutusele teada lapse puudumisest või tema uuesti toomisest lasteasutusse. Eritoidu valmistamine tähendab lasteasutuse jaoks täiendavat töökoormust. Lapsele kodust kaasa antud toiduga kaasneb lasteaia jaoks lisavastutus toiduohutuse tagamise suhtes.

Probleemidele vaatamata näitas uuring, et lasteaedades ei jää toitlustamata ükski erimenüüd vajavatest lastest, ka mitte paljude koosesinevate toiduallergiate korral.

Oluline on, et iga laps, ka teatud toiduainete vastu allergilistele lastele koostatud erimenüü sisaldaks vajalikke kiudaineid, valke, vitamiine ja mineraale, mis vastaksid lasteaia tavamenüüs sisalduvale. Näiteks valguvaeguse korral võib lastel pidurduda kasv ja areng, väheneda vastupanuvõime haigustele. Eriti tuleb jälgida, et kõik vajalikud mikro- ja makroelemendid oleksid menüüga tagatud.

Terviseamet soovitab lasteaedadel panna nähtavale kohale pöördumise lapsevanematele, et vanemad kindlasti teavitaksid lasteaeda lapse võimalikust toiduallergiast või toidutalumatusest.

1 KOMMENTAAR

l
lasteaias tehakse 27. märts 2015, 14:31
t
tõesti kõik,mis suudetakse ,et allergilise lapsega arvestada,kuid kahtlen sügavalt,kas kodus ka kõike nii peensusteni tehakse,kui lasteaialt nõ...
(loe edasi)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee