(PantherMedia / Scanpix)

Haigusttekitava sündroomiga büroohoone üheks tunnuseks on kehv valgustus ja klaaspindade kasutus, mis ei lase ruumi piisavalt päikesevalgust ning seab ohtu töötajate silmad ja kesknärvisüsteemi.

Ameerikas värskelt läbi viidud uuringu kohaselt kannatavad vähese päevavalgusega hoones töötavad inimesed sagedamini selliste tervisehädade käes nagu närvi-, südame- ja veresoonkonnahaigused, depressioon ning unehäired.

Keskmiselt veedab eestlane tööruumis umbes 2000 tundi aastas saades ligi 90% tööülesannete täitmiseks vajalikust informatsioonist läbi silmade. Euroopas kehtestatud ehitusnormide järgi peaks tervisliku töökeskkonna jaoks iga uus töökeskkonnaks sobiv hoone olema vähemalt 20-30 protsendi ulatuses kaetud klaasiga, mis laseks sisse piisavalt päikesevalgust.

"Kaasaegsete hoonete ehitamisel on arhitektide nõudmised klaasi valguse- ja soojusjuhtivuse osas märgatavalt tõusnud, sest seos inimeste tervisliku ja vaimse heaolu ning väliste valgustingimuste vahel on leidnud põhjalikku kinnitust," ütles mitmete Eesti büroohoonete ja kaubanduskeskuste akna- ning klaasfassaaditootja Guardian esindaja Vaidas Petkevičius. Läbimõeldud klaaslahendus aitab tema sõnul pikemas perspektiivis säästa nii inimeste tervist kui hoone kütmis- ja jahutuskulusid, sest tagab piisava loomuliku valguse hulga ning kaitseb ruumi päikesest tingitud ülekuumenemise eest.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis