Kaja Julge räägib allergiaga seonduvatest müütidest (MARGUS ANSU)

Kas tõesti võib puhas maja kubiseda tolmulestadest? Miks õues mullaga mänginud laps püsib tervem bakterite eest hoitud eakaaslasest? Küsimustele oskab vastata Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku allergoloog Kaja Julge.

Müüt: Mida puhtam keskkond, seda vähem allergiat.

Tegelikult. Bristoli ülikooli uuring tuvastas, et lastel, kes pesevad päevas rohkem kui viis korda käsi ja käivad kaks korda päevas duši all, tekib astma peaaegu kaks korda tõenäolisemalt kui neil lastel, kes pesevad käsi vähem kui kolm korda päevas ja käivad duši all ülepäeviti. Hea oleks juba maast madalast veidi kokku puutuda ka mustusega, näiteks aiamullaga. Muld sisaldab ohutuid mikroorganisme, mis aitavad välja kujuneda tasakaalus olevatel immuunreaktsioonidel.

Müüt: Puhtas majas pole tolmulesti ja seega ei saa seal ka tolmulesta vastu allergiat tekkida.

Tegelikult. Majas võib olla küll tolmu, aga kui aknaid hoitakse tihti lahti ja õhk on kuiv, siis on seal vähe lesti. Teine maja võib välja näha ideaalselt puhas, kuid madratsites, tekkides ja patjades on rohkesti lesti, sest eluruum on täiesti õhukindel, soe ja niiske. Tolmuimejaga koristamisel hoiavad lestad vaibakiududest kinni ning umbes 65% neist jääb alles. HEPA-filtrita tolmuimeja pihustab töötades lestaallergeeni õhku. Nende kogus õhus on pärast tolmuimejaga koristamist kolm korda suurem.

Müüt: Mida rohkem suuri lilli, seda rohkem on õhus allergilist reaktsiooni tekitavat õietolmu.

Tegelikult. Allergilisi reaktsioone põhjustav õietolm on peaaegu kõik pärit puudelt ja silmatorkamatute rohekate õitega taimedelt. Need taimed tolmlevad tuulega, seetõttu ongi nende õietolmu nii palju õhus hõljumas.

Värvilisi ja lõhnavaid lilli aga tolmeldavad putukad, õietolmuterad on suured ja kleepuvad, need ei lendle ja põhjustavad harva allergiat. Siiski võivad tugevad lõhnad ärritada nina neil inimestel, kellel juba on heinapalavik.

Müüt: Mänd ja pappel on suured allergiatekitajad.

Tegelikult. Männil on palju tolmu, aga oma õietolmu keemilise koostise tõttu põhjustab mänd allergiat harva. Ka arvatakse, et pappel tekitab allergiat väga sageli, sest levitab suures koguses nn paplivilla. Papliallergiat ei ole palju, aga seesama paplivill on teistelt taimedelt pärinevate allergeensete õietolmude kandja.

Müüt: Punased õunad tekitavad rohkem allergiat kui rohelised.

Tegelikult. Värv ei loe. Punased õunad ei ole allergeensemad kui rohelised. Kase õietolmu suhtes allergilistest inimestest kolmandik ei saa süüa tooreid õunu suus tekkiva sügeluse tõttu, seda eriti kevadel, kui kased tolmlevad. Et sel ajal on saada vaid importõunu, arvatakse, et ainult need põhjustavad allergiat. Välismaalt pärit õunu on alati kasulik koorida, eriti kui neid lastele anda.

Müüt: Kui lapseeas on tekkinud allergia näiteks piima, muna või teravilja suhtes, siis tuleb neist toidu-ainetest loobuda kogu eluks.

Tegelikult. Enamikul läheb see allergia mööda, kuid tulla võivad uued allergiad. Täiskasvanueas on enam ülitundlikkust toore puu- ja köögivilja ning pähklite suhtes.

Kui allergiakahtluse korral teha nn toidutalumatuse teste, võivad need näidata suuremat IgG-antikehade hulka iga päev menüüs olevate toiduainete suhtes. Nn toidutalumatuse testid kajastavad toiduainete tarvitamist ja nende alusel dieedis piirangute tegemine on näidustatud vaid kaalujälgimise eesmärgil. Ülitundlikkust saab hinnata vaid allergoloogiliste uuringutega.

Müüt: Kui allergiatest näitab ülitundlikkust, siis tuleb seda tulemust alati uskuda.

Tegelikult. Testi tulemust tuleb hinnata koos sellega, mida ise tuntakse. Sa võid olla testi alusel mingi toidu suhtes ülitundlik, aga kliiniliselt mitteallergiline. On ka vastupidine võimalus: inimene on allergiline, aga ükski test seda ei näita. Ka õietolmuallergia puhul on sama võimalus: test näitab juba ülitundlikkust, aga inimene ei tarvitse allergeenile veel reageerida. Arvatakse, et test võib inimest psühholoogiliselt mõjutada. Kui tead, et test on allergiat näidanud, siis jääd seda uskuma ja see tekitabki allergilise reaktsiooni. Sellepärast öeldakse ka, et neid teste ei tohiks liiga palju teha.

Müüt: Vaktsineerimine tekitab allergiat.

Tegelikult. Seda ei ole mitte kusagil mitte kuidagi tõestatud, et vaktsineerimine oleks allergiajuhtude sagenemise põhjus. Pigem hoiavad elusvaktsiinid allergiat ära. Nii vaktsineerimise poolt kui vastu on palju muid argumente ja need on otsustamisel olulisemad. Kahtluste korral arutage seda oma perearstiga. Munasöötmel kasvatatud vaktsiinides on munavalge kogus imeväike ja need on vastunäidustatud üksnes väga raske munaallergia korral.

Müüt: Astmarohud – inhaleeritavad glükokortikosteroidid – teevad paksuks ja luud hõredaks.

Tegelikult. Võib öelda, et paksus tekitab astmat, selle kohta on palju uuringuid. Suukaudsed glükokortikosteroidid suurendavad isu ja seega ka kehakaalu ning võivad põhjustada ka luude hõrenemist. Kuid pole tõestatud, et tavalises ravi-annuses inhaleeritav (sissehingatav) hormoon teeks paksuks või luud hõredaks.

Müüt: Tubane kass allergiat ei tekita.

Tegelikult. Hoopis õues käivad loomad on ohutumad. Mida rohkem loom toas on, seda rohkem saab ta allergeeni levitada. Mõni tõug võib enam allergiat tekitada kui teine. Ka karvutu kass võib allergiat põhjustada, sest allergeen pärineb kõõmast, süljest või uriinist, s.o eritistest. Karvad on allergeensed suuresti seetõttu, et kassid end nii intensiivselt lakuvad.

Müüt: Allergiat saab ära hoida, kui väldid kõike, mis võib seda põhjustada.

Tegelikult. Sellele ei saa lootma jääda, et kui koju lemmiklooma ei võta, siis allergiat välja ei kujune. Allergia tekkimine on väga individuaalne. Kui ema tahab vähendada lapse allergiariske, siis tuleb sellega alustada juba enne lapse sündimist. See tähendab, et loobuda tuleb suitsetamisest ja ka leibkondsed ei tohiks läheduses suitsetada. Tulevase ema menüü peaks olema tasakaalustatud ja mitmekülgne, sisaldama vitamiine ja mineraalaineid. Pole tõendeid, et lehmapiimast, munadest ja maapähklitest hoidumine raseduse ajal aitaks vähendada toiduallergia ohtu.

Müüt: Kui pärast mesilase või herilase käest nõelata saamist pole allergilist reaktsiooni tekkinud, ei juhtu seda kunagi.

Tegelikult. Mesilase- ja herilaseallergia tekib siis, kui inimene on ka varem nõelata saanud. Reaktsiooni tekkeks piisab sageli vaid ühest torkest, kuid selle raskust mõjutab allergia korral peale ülitundlikkuse ka see, kui palju mürki kehasse läks. Mesilaseallergia võib vallanduda igas eas ja tulla nagu välk selgest taevast. See võib avalduda ka nendel, kellel varem ei ole mingeid allergiavaevusi olnud. Üldiselt on täheldatud, et väikesed lapsed mesilaseallergiaga hädas ei ole. See kipub tekkima just alates neljakümnendast eluaastast.

Kui inimesel on mesilaseallergia, ei tarvitse tal olla allergiat herilaste suhtes. Mesilaseallergia korral on aga oht, et ollakse allergiline metsmesilase ehk kimalase suhtes ja herilaseallergia puhul vapsiku suhtes.

Müüt: Kui oled allergik, on sul nõrk immuunsüsteem.

Tegelikult. Allergikud kipuvad arvama jah, et nad peavad immuunsüsteemi turgutama igasugusel võimalikul viisil. Aga allergia ei tähenda nõrka, vaid tasakaalust väljas immuunsüsteemi. See tähendab, et reageeritakse sellele, millele ei peaks reageerima. 

Peaksime püüdma oma immuunsüsteemi tasakaalu saada. Immuunsüsteemile mõjuvad hästi regulaarne treening, puhkus ja stressist hoidumine, tasakaalustatud toit, puhas keskkond, hea hügieen, regulaarne vaktsineerimine.

Jaga artiklit

3 kommentaari

M
mhh  /   21:08, 27. apr 2015
mis paska jälle aetakse
T
to reede  /   20:32, 27. apr 2015
Vanasti lihtsalt ei diagnoositud neid nii palju. Kui laps näiteks piima välja oksendas, siis oli laps lihtsalt halvasti kasvatatud, mitte allergiast.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis