(TIINA KÕRTSINI)

Toiduallergia ravis on olulisim vältida allergeenset toitu. Rasketel juhtudel, toidust tingitud eluohtliku reaktsiooni riski korral tuleb välja kujundada lausa terve abinõude süsteem, et välistada väikseimgi kokkupuude reaktsiooni vallandava toiduga.

Jäta allergeensed toiduained menüüst välja. Kui ilmneb toiduallergia, tuleb allergeensed toiduained tõesti menüüst täiesti välja jätta. Samas peab lapse toidusedel katma täielikult tema toitaine- ja energiavajaduse. Väljajäetud toiduainele on vaja leida asendus, eriti oluline on see imikute piimaallergia korral. Rinnapiima saava lapse ema menüüst peab välja jätma allergeenid. Lehmapiimasegu saavale piimaallergiaga imikule kirjutab arst välja eritoidusegu, piimaallergiaga lapsele ei sobi ka kitsepiim.

Nisuallergia korral on esialgu soovitatav välja jätta ka rukis ja oder, menüüsse jäävad kaer, tatar, riis, hirss ja mais.

Paraku ei ole välistusdieet alati ime-ravi. Atoopilist dermatiiti põdeval lapsel on toiduallergia korral välistusdieedist palju abi, kuid ei tohi unustada, et haigus on seotud ka muude põhjustega.

Raske toiduallergiaga lapse puhul on allergeenide vältimine väga efektiivne ja ülioluline.

Tee kindlaks, mis on pakendis. ALATI, iga ostu korral, tuleb lugeda valmistoiduainete tootesilte, sest paraku ei kajastu koostise muutmine alati sildi välimuses või suurema kirjana pakendil. Sama brändi eri varianti pakendites olevad tooted võivad üksteisest koostisosade poolest pisut erineda. Kui pakendil ei ole toidu koostisosi kirjas, ei tohiks seda süüa.

Kas allergiast saab terveks?

Varases eas alanud toiduallergiad taandarenevad enamasti koolieaks, väga tihti juba 5. eluaastaks. Piimaallergia taandub 10. eluaastaks 90% juhtudest, sageli varemgi. Munaallergia kaob 3.–4. eluaastaks eri uuringute järgi 40–60% juhtudest. Seevastu pähkli- ja kalaallergia on enamikul juhtudest eluaegsed.

Toiduallergia taandumise võimalus on vastavuses allergianähtude raskusastmega – raskema kulu ja suurema hulga allergeenide korral on allergia taandumine aeglasem või hoopis ebatõenäoline.

Laste toiduallergia isetaanduva kulu tõttu tuleb ka põhjendatud toiduainete väljajätmise korral iga 6–12 kuu pärast raviarstiga arutada keelatud aine menüüsse tagasitoomist. Parim aeg selleks on siis, kui vaevused ja haigusnähud puuduvad.

Proovimist alustatakse väikestest annustest, suurendades kogust nädala jooksul eakohase vajaduseni. Väiksemate vaevuste tekkimisel soovitatakse proovimist jätkata, sest alati ei pruugi nähte vallandada proovitav toit. Põhjendamatute piirangute tõttu võib laps ilma jääda vajalikest toitainetest ning kannatada võib ka tema toitumisharjumuste kujunemine. Kui nädala jooksul vaevusi ei teki, võib toiduaine lugeda lapsele sobivaks ning jätta see püsivalt menüüsse.

Kasutusele on võetud ka toiduallergia spetsiifiline ravi allergeense toiduga, et aktiivselt aidata taluvusel välja kujuneda.

Kas toiduallergiat saab ennetada?

Mõned allergilised haigused, näiteks atoopiline dermatiit, allergiline nohu ja astma esinevad perekonniti ning on teataval määral pärilikud. Seda nimetatakse atoopiaks.

Allergia ennetamist käsitlevad uuringud ei ole seni andnud üheseid tulemusi, seetõttu olenevad meetmed alati konkreetsest lapsest. Üldjuhul ei ole emal raseduse ja imetamise ajal vaja rakendada eridieeti, kui tal endal pole allergilist haigust. Puhas rinnapiimatoit on soovitatav kõigile imikutele.

Kui lapsel ei avaldu allergiat ja rinnapiimast ei piisa, võib juurde anda tavalist lehmapiimasegu.

4–6 kuu vanuses alustatakse lisatoidu proovimisega ühest uuest toidust nädalas alates lusikatäiest ja kogust suurendatakse eakohase normini. Tsitruselisi ja teisi eksootilisi puuvilju ei ole soovitatav esimesel eluaastal anda.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis