(LAURA OKS)

Nõgestõve ehk urtikaaria korral tekib nahale kublaline lööve – just nagu pärast nõgesekõrvetust.

Kublad on tavaliselt mõne millimeetri kuni paarikümne sentimeetri suurused nahapinnast kõrgemad kahvatud alad, mida ümbritseb punetus. Mitme kubla laatumisel võib nahale tekkida erisuguseid kujundeid.

Tekkimis- ja taandumisfaasis võib nahal näha olla ainult punetav laik. Kublad tekivad ja kaovad minutite ja tundide jooksul, lööve on päeva kestel muutlik ja sügeleb intensiivselt.

Tavaliselt püsib lööve nädala-paar, kauem kui kuus nädalat kestnud nõgestõbi on krooniline. Nõgestõbi on üsna sage nahaprobleem, vähemalt korra elus on seda kogenud ligi viiendik inimestest. Kroonilist nõgestõbe esineb harvem.

Nõgestõve põhjused on väga erinevad. Mitmed uuringud on näidanud, et allergia pole nõgestõve ainus ega ka mitte sagedasim põhjus. Saksamaal läbi viidud uuringu järgi vallandas nõgestõve koguni 40%-l juhtudest äge ülemiste hingamiteede viirusinfektsioon. Allergilist nõgestõbe on leitud ligikaudu 3–5%-l kõigist juhtudest ja toiduga seostati nõgestõve tekkimist vaid 1% juhtudel.

Nõgestõve tekkemehhanismis on kesksel kohal nuumrakud, mis kaitsevad organismi mikroobide, viiruste, parasiitide ja võõrainete eest. Neid on rohkelt nahas ja limaskestades. Nuumrakkudes on tallel bioloogiliselt aktiivne aine histamiin, mida rakk ärritussignaalide korral justkui enda seest välja purskab.

Histamiin laiendab veresooni, millest tekib põletikuline punetus ja turse või paistetus, ärritab närvilõpmeid, põhjustades sügelemist. Lisaks kutsub see esile hingamisteede ja soolestiku silelihaste kokkutõmbumist, mis väljendub hingamisraskuse, köha, kõhuvalu ja -lahtisusena. Peale histamiini osaleb nõgestõve tekkes ka teisi aineid, ent histamiini roll on kõige olulisem.

Histamiini algatatud reaktsioonid takistavad nakkustekitajate jm võõrainete sissetungi ning aitavad neist vabaneda. Ülitundlikkuse ja mitme immuunhaiguse korral vallandub nuumrakkude histamiin ohutute ja nõrkade tegurite peale. Sel juhul ägeneb kublaline lööve kuude ja aastate jooksul korduvalt (krooniline nõgestõbi). Sügelus-lööve võivad kiiresti levida, haarates suuri nahapindu ja terveid kehaosi. Lisanduda võivad hingamisraskus, oksendamine, kõhulahtisus.

Vahel võib nõgestõbi väljenduda sügava valuliku tursena, kõige sagedamini huultel, keelel, neelus – see on angioödeem. Kõigil neil juhtudel tuleb pöörduda arsti poole ja püüda välja selgitada nõgestõbe vallandav tegur või haiguslikud muutused organismis.

Kroonilist nõgestõbe on sagedamini täiskasvanuil. Kuplasid võib esineda iga päev või aeg-ajalt hooti. Kroonilist nõgestõbe põhjustavad ravimid (aspiriin ja teised põletikuvastased ravimid) ja vitamiinid, säilitus-, värv- ja maitseained (kaneel), põletikukolded organismis (hambapõletik, mandlipõletik, nina-kõrvalkoobaste põletik). Nõgestõbi võib olla mõne autoimmuunhaiguse sümptom, sel juhul on vereanalüüsidest võimalik leida kindlaid põhihaiguse markereid. Üsna tihti jääb kroonilise nõgestõve põhjus paraku teadmata, kuid haigus võib ise taanduda.

Füüsikaline nõgestõbi tekib traumast, hõõrumisest, survest, külmast, soojast, higistamisest ning valguse või ultraviolettkiirguse toimel. Umbes 2–5%-l inimestest tekivad kublad kratsimisel või tömbi esemega hõõrumisel. Seda nimetatakse triipnahaks ehk dermografismiks.

Külmast vallandatud nõgestõbe tuleb ette üsna tihti igas vanuses – imikutest eakateni. Lööve võib tekkida külmetavatele kehaosadele külma, niiske ja tuulise ilmaga õues käies või jahedas vees supeldes.

Higiurtikaaria ehk higistamisel vallanduv nõgestõbi on suhteliselt sage nahaprobleem noorematel inimestel. Väiksed, punetusega ümbritsetud kublad tekivad näiteks saunas higistamisel või füüsilisel pingutusel ning paiknevad eelkõige kaelal ja ülemisel kehapoolel. Sügelemine on tugev, kuid naha jahtumisel kaovad kublad umbes tunni jooksul.

Nõgestõbi võib olla allergilise šoki ehk anafülaksia esmane sümptom. Sel juhul algab lööve mõne minuti jooksul pärast kokkupuudet allergeeniga, levib silmanähtavalt kiiresti üle kogu naha-pinna, võib lisanduda astmahoog ja südamevereringe puudulikkus. Allergeeniks võib olla toiduaine, lateks, mesilase- või herilasepiste, mõned ravimid.

Toiduainetest põhjustavad raskeid allergilisi reaktsioone eelkõige maapähkel, pähklid, kala, mereannid jm.

Nõgestõve ravi. Kui nõgestõbe vallandav tegur on teada, on vajalik seda vältida. Ravimitest kasutatakse antihistamiine, raskematel juhtudel võib arst ravimi annust tõsta.

Triipnaha ja külmanõgestõve korral võib abi olla valgusravist. Allergilise šoki ehk anafülaksiaga kaasneva nõgestõve korral peab haigel alati käepärast olema epinefriinisüstal, mida tuleb kasutada kohe, üldise nõgeslööbe tekkimisel. Pärast tuleb haige kiirabiga haiglasse transportida.

Atoopiline dermatiit

Atoopilist dermatiiti nimetakse ka atoopiliseks ekseemiks või lasteekseemiks. See on krooniline, sügelev ja paljupõhjuseline põletikuline nahahaigus. 35–40% mõõduka või raske atoopilise dermatiidiga lastest põeb ka toiduallergiat. Atoopilise dermatiidi all kannatavatel imikutel on toiduallergia tõenäolisem, kui ulatuslikud ja sügelevad nahalööbed on alanud esimestel elukuudel.

Imikueas avaldub atoopiline dermatiit näol ja peanahal, samuti kehal ja jäsemete sirutuspindadel punetava, kareda ja sügeleva lööbena. Suurematel lastel paikneb lööve tüüpiliselt käte ja jalgade suurte liigeste painutuskohtadel (õnnaldes).

Üle ühe aasta vanustel atoopilist dermatiiti põdevatel lastel, kel suvel harjumuspärase toidusedeli juures on nahk täiesti korras, toiduallergiat ei ole. Nahaprobleemi põhjus on pigem talvises nahakuivuses. Nahahädasid võib põhjustada ka pärilik naha barjäärifunktsiooni puudulikkus: kuiv, vähenenud vastupanuvõimega nahk, samuti keskkonnategurid: mikroobid, ärritavad ained, allergeenid, aga ka kratsimine ja hõõrumine.

Ravi. Atoopilist dermatiiti põdeval lapsel on allergia korral allergeeni vältimisest palju abi. Kaasuvat kuiva ja ketendavat nahka tuleb külmal ajal mitu korda päevas kreemitada. Igapäevane leige või jaheda veega pesemine aitab leevendada sügelust, hoiab naha puhta ja lisab niiskust. Haiguse ägenedes peab ravi alustama võimalikult kiiresti.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis