Tihti müüakse laiatarbekaupu lubades, et see ravib erinevaid tervisehädasid. See aga on tarbijate eksitamine ja seadusega keelatud. Võimaliku ravitoime kohta käivaid väiteid võib kasutada vaid ravimitel, sest need kirjeldavad meditsiinilist toimet, mida ei saa olla tavalistel kreemidel, loodustoodetel, ehetel jms, kirjutab Jana Baljutis-Kütt, tarbijakaitseameti kaubandustalituse juhtiv ekspert.

Tänapäevases kiiresti arenevas maailmas ei ole harv juhus, kui seisatame poeakna ees uurides uut imetoodet või jääb silma huvitav hüplev aknake arvutiekraanil, mis lubab ravida meid terveks kõikidest maailma hädadest, haigustest, peletada eemale surmahirmu ning tervendada või leevendada mõnda haigust. Kas ikka tasub uskuda kõiki lubadusi, mis pakendil või toote juures kirjas on?

Nagu ka vanasõna ütleb, et kõik pole kuld, mis hiilgab, nii tuleb ka sellistesse imetoodetesse suhtuda ettevaatusega ning säilitada nii öelda terve mõistus. Tooteid, mis tänapäeval lubavad erinevatest probleemidest lahti saada, on väga laialdaselt: loodustooted, toidulisandid, kristallid, ehted jne. Näiteks kosmeetika võib tihti olla märgistuse kohaselt põletikuvastane, raviv, tervendav või leevendav. Mõni käevõru aga lubab sootuks ravida unehäireid, kaitsta DNA-d kahjustuste eest ja võidelda vähirakkudega. Sarnaseid väiteid võib kohata ka teistel toodetel. Selliseid väiteid võib kasutada vaid ravimitel, sest need on meditsiinilist toimet kirjeldavad ja neid omadusi ei saa olla tavalistel tarbekaupadel.

Miks ei tasu alati uskuda, et mõni imekreem on raviva toimega ja aitab lahti saada põletikust ja nahahaigusest või et käevõru aitab võidelda vähirakkudega? Sest vastasel juhul võid sa jääda põhjendamatult lootma toote ravivale või muule omadusele ning jätta õigeaegselt arsti poole pöördumata.

Müüja peab tõendama kõik lubadused

Tihti on müüjad arvamusel, et kui sellised sõnad ei ole seotud konkreetse haigusseisundiga või haigusega, siis võib seda kasutada ning see on igati lubatav tegevus. Tegelikkuses see nii ei ole. Arvestama peab, et kõike, mida müüja on toote puhul lubanud, peab ta olema võimeline ka tõendama. Selliste väidete kasutamisel toodetel, mis ei ole ravimid ega meditsiiniseadmed on inimeste eksitamine ning ebaaus kauplemisvõte ja see ei ole seadusega lubatud.

Muidugi on olemas ka erandid piiripealsete toodete näol, kus alati ei ole võimalik koheselt määrata, kas see on ravim või mõni muu toode. Sellistel erandjuhtudel lähtutakse juhtumi põhiselt ning müüja peaks kindluse saamiseks enne toote müüki paiskamist konsulteerima asjakohaste asutustega. Arvesse tuleb võtta toote omadused ja eesmärk.

Väidet "leevendav" võib samuti mõningatel juhtudel kasutada. Näiteks võib mõnel kreemil olla kirjas, et see leevendab sügelust või kihelustunnet. See aga ei tee tootest koheselt ravimit, sest sügelus või kihelus ei pruugi olla seotud ühegi haiguse või haigusseisundiga.

Hea toode müüb katteta lubadustetagi

Müüjad võivad küsida, mida teha siis, kui originaalpakendil ongi väide, et toode ravib? Sellisel juhul tuleb lähtuda Eesti Vabariigi seadusandlusest, mis keelab selliste väidete kasutamise ning sellekohane väide tuleb tõlkida nii, et see ei oleks eksitav.

Vastutustundlikul müüjal ei ole oma toote paremaks müümiseks vaja kasutada väiteid, mis eksitavad tarbijaid, sest kui toode on hea, müüb see ka ilma nendeta.

Müüja peab tagama, et tootel esitatud väidetega jõuaks tarbijateni kasulik, arusaadav ja usaldusväärne teave, et tarbija saaks langetada teadlikke otsuseid ning valida tooteid, mis vastavad tema vajadustele ja ootustele.

Jaga artiklit

4 kommentaari

L
Looduslik  /   14:02, 5. mai 2015
Õnneks on nii, et ega eriti paljud nende õnge ei lähe. Peaks ikka mõistus peas olema ja saama aru, et ka mitmetest tavalistest looduslikest asjadest võib abi olla. http://kingiideed.wordpress.com/2015/05/04/see-suureparane-sidrun/
E
ey  /   10:13, 5. mai 2015
Seesama tarbijakaitse teeb ehk isegi head tööd inimeste harimisel. Aga kas isegi seda keegi ei märka, et "enne ja pärast" pildid on ka ju väljamõeldis ehk photoshopitud üks ja sama nägu? Kas see pole pettus...iegi juhul kui näiteks siin on pildi all krjas "dramatiseering". Kas ei peaks olema pigem instseneering see ais? Näide - http://www.hydroface.com/ee/ kus alloleval pildil keegi ei varjagi, et photoshopitud (vaata või soengut mis on juuksekarva täpsusega sama..ehk siis sama foto mõlemal pildil) pilte. Kohati hea - las lollid surevad välja....teisalt võiks siiski seda raha kasulikumalt tarbida - 99% kreeme annab sama mõju mida suvaline rasv...kui jätta välja meeleolu tõus! Mis on ka oluline! Meeldiv lõhn ja hea tunne, et "äkki" midagi muutubki. Ja muutub...enda arvamus iseendast :) Paremaks. Peale mu jutu lugemist ehk halvemaks...võiks teha aeg-ajalt oma ajust pilte...mõttelisi...enne ja pärast :) Lollim ja targem :)

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis