Keha

Allergia võib terve pere elu pea peale pöörata 

Mariliis Pinn, 13. mai 2015, 10:31
Muusiku ja ajakirjaniku Evelin Samueli peres keeras tema esimese poja Oskari toidutalumatus terve pere elu pea peale.   LIIS TREIMANN
Muusiku ja ajakirjaniku Evelin Samueli peres just nii juhtuski – tema esimese poja, praegu 8-aastase Oskari, toidutalumatus avaldus juba esimestel elukuudel – poisi põsed olid punased, tal olid mured seedimisega ja sügeleva nahaga.

Hea uudis on see, et paljudele toiduainetele allergiline laps on tänaseks pea kõikidest allergiatest välja kasvanud. Jäänud on vaid piimatalumatus. „Allergiatestiga sai selgeks, et lapsel on talumatus ligi 30 toiduaine vastu, mistõttu olime sunnitud üle minema allergilistele lastele mõeldud rinnapiimaasendajale. Ei pääsenud ka allergiatilkadest ja hormoonkreemist," meenutab Evelin. „Proovisime ka üht-teist toidust välja jätta, aga muutusi polnud näha."

Samal teemal

Pikk nimekiri mittesoovitatavatest ainetest Evelinile üllatusena ei tulnud ja julgustuseks oli lastearsti lohutus, et nii väikesed lapsed saavad enamasti toidutalumatusest siiski ajaga jagu.

„See toidutundlikkus oli kui lakmustest söödavale. Loobusime välismaisest värskest puu- ja köögiviljast, hüdrogeenitud taimsetest rasvadest, kahjulikest värvainetest – kõik ebasobiv avaldus kohe allergiasümptomitena. Piisas suutäiest Hispaaniast toodud kurgist, kui lapse nägu oli punane ja paistes. Tegin lapsele iga päev toidu lasteaeda kaasa. Karedast nahast saime aga kohe ja lõplikult lahti Fairy nõudepesuainest loobudes," kirjeldab Evelin.

Toiduallergiate esinemine on viimastel aastakümnetel oluliselt kasvanud ning eriti tundlikud on just väikelapsed. Üldjuhul kasvavad nad allergiast välja, kui targalt tegutseda, ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla laste-allergoloog Maie Laaniste.

Kui kahtlustad lapsel allergiat, tuleb tema sõnul kindlasti kohe tegutseda. „Probleemiga mitte tegeledes võib see pigem süveneda ja lisanduda muud allergiad nagu õietolmu allergia, loomakarva allergia," ütleb ta. „Kui allergeeniga pidevalt organismi ärritatakse, muutub organism allergeeni suhtes ülitundlikuks." Mida varem toiduallergia ilmneb, seda tõenäolisemalt võivad inimest tabada ka teised probleemid.

Allergiaga saab kõigepealt abi perearstilt

„Lapse toiduallergia suudab diagnoosida kompetentne perearst, kes vajadusel saadab edasi nahaarsti või allergoloogi juurde," ütles Laaniste, kelle sõnul on palju perearste, kes tunnevad teemat hästi, kuid kahjuks ka neid, kelle teadmised veel nii suurepärased pole.

Toiduallergia diagnoosimisel aitab palju toidupäevik ja vanemate tähelepanekud toiduaine ja sümptomite vahelisest seosest. Rinnapiimalaste puhul peab jälgima oma toitumist ema.

„Abistavateks uuringuteks on naha torketestide tegemine või veres spetsiifilise IgE määramine. Kõige täpsema vastuse annab provokatsioontesti tegemine ehk patsiendile antakse pimekatses kahtlusalust toituainet järjest suurenevates annustes ja jälgitakse reaktsiooni teket," räägib Tallinna Lastehaigla allergoloog Karin Puks.

„Menüüst välja maiustused, tsitruselised, pähklid ja välismaised puuviljad," loetleb dr Laaniste tuntud allergeene. Ka tuleb tema sõnul kriitilise pilguga üle vaadata kasutatav kosmeetika ning kodukeemia ja kasutada spetsiaalselt allergikutele mõeldud tooteid.
Sagedasemad toiduallergeenid lastel on dr Puksi sõnul lehmapiim, muna, nisu, pähklid ja soja. Täiskasvanutel on sagedasemad allergeenid koorikloomad, pähklid, kala. Imiku- ja väikelapseeas esinev piima- või munaallergia taandub sageli koolieaks.

Kõige tavalisem on sügelus

Dr Puks selgitab, et toiduallergia sümptomid võivad olla kergetest kuni eluohtlikeni. „Tavaliselt arenevad toiduallergia sümptomid mõne minuti kuni paari tunni jooksul peale allergeense toidu söömist. Kõige tavalisemad toiduallergia sümptomid on suu sügelemine või kipitamine, villide, naha sügeluse või lööbe teke, huulte, näo, keele, kurgu turse, hingeldus, ninahingamise takistus või hingamisraskus või kõhuvalu, kõhulahtisus, oksendamine, iiveldus," loetleb dr Puks. Mõnedel inimestel võib tekkida eluohtlik allergiline reaktsioon, mida nimetatakse anafülaksiaks ja siis esinevad mitmed ülaltoodud sümptomid koos.

Mõnedel inimestel, peamiselt täiskasvanutel, aga ka teismelistel, võib kindla toiduaine söömise järgselt tekkida lööve ja naha sügelus siis, kui nad alustavad treeningut. „Raskel juhul võib tekkida isegi anafülaksia. Siin aitab kindlate toiduainete vältimine enne treeningut või ka üldse söömise vältimine mõni tund enne treeningut," soovitab dr Puks.

Inimestel, kellel esineb õietolmuallergia, põhjustavad teatud toiduained (värsked puu- ja köögiviljad, pähklid, maitseained) nn suu allergia sündroomi – tekib suu sügelus, huulte, suu limaskesta turse. Raskemal juhul võib tekkida ka hingamisteede turse või anafülaksia. „Selle põhjuseks on ristreaktiivsus, mis tähendab, et puuviljadel ja köögiviljadel on sarnased valgud õietolmudega," selgitas dr Puks. n

Kalduvus allergiale esineb umbes kolmandikul inimestest. Allergia on tõsine probleem, mis võib ägeneda iga kord, kui organism puutub kokku ebasobiva ainega. Allergia eelsoodumus on suurem neil, kelle vanemad on olnud allergilised.

Kuidas toiduallergia välja näeb?
• nahk punetab ja sügeleb, tekib nõgestõbi ja nahapõletik
• nina sügeleb ja tekib aevastamine, nohu, astma, korduv köha ja kõriturse
• tekib huulte, keele, suulae sügelus ja turse, kõhulahtisus, oksendamine, kõhupuhitus
• silmad sügelevad ja punetavad, tekib pisarate vool, keskkõrvapõletik

Lehmapiimaallergia
Lehmapiima ei talu 2–5 imikut sajast. Allergia risk väheneb oluliselt, kui laps saab pikka aega rinnapiima. Vahel tuleb emal vähendada lehmapiimatoodete tarbimist, kui lapsel tekivad nahalööve või kõhulahtisus. Kui imetada aasta või poolteist, siis lehmapiimaallergia sageli ei avaldugi, lihtsalt selle tekkeaeg läheb mööda. Lehmapiimaallergia korral saab kunstlikul toidul olevale lapsele anda erilist imiku toidusegu – lehmapiimavalgu hüdrolüsaati, mida saab retseptiga (soodustus nagu ravimitel 50–100%).
Lehmapiimaallergiast kasvavad lapsed 1.–2. eluaasta jooksul välja. Teisel eluaastal võib hakata andma hapendatud piimatooteid, mida laps talub varem ja paremini kui rõõska piima.

Munaallergia
Ülitundlikkust tekitab munavalge. Munaallergia korral võivad haigustunnused tekkida minutite jooksul, kuid vahel ka 2–4 tundi peale muna söömist. Allergia väljenduseks on:
• silmade sügelemine
• iiveldus, oksendamine
• kõhuvalu ja -lahtisus
• pakitsustunne suus
• naha punetus, sügelemine, lööve
• köha ja vesine nohu

Imikule võib keedetud munakollast anda 9. elukuust. Alustada tuleks veerandist munakollasest ja tasapisi seda annust suurendada kuni kolme munani nädalas. Munavalget võib anda alles aastasele lapsele.

Kui lapsel on munaallergia, tuleb muna söömisest täielikult loobuda. Kui muna ei kannata rinnalaps, siis peab ka ema muna söömisest loobuma. Munast ei pea loobuma kogu eluks. Kui allergiat on vähe või see on taandumas, võib hakata muna kasutama toitudes (kotletid, pannkoogid, küpsetised). Munaallergia väheneb järk- järgult ja taandub tavaliselt 5–7 aasta vanuses. Sageli ei saa kanamuna suhtes allergiline inimene süüa ka teiste lindude mune. Kanalihast aga enamasti ei pea loobuma.

Toidutalumatus
Toidutalumatuse korral on allergiale sarnased nähud, kuid tegemist ei ole immunoloogilise reaktsiooniga. Teatud toidu söömise järgselt võivad tekkida vaevused, mis korduvad. Kõige sagedamini on piimasuhkrut ehk laktoosi lammutava ensüümi laktaasi puudulikkus ning inimene ei saa juua rõõska piima. Seda esineb rohkem täiskasvanutel, kuid ka lastel peale soolepõletikku. Toidutalumatusest saab üle siis, kui loobuda kaebusi tekitavast toiduainest täielikult.
Toidutalumatust võivad põhjustada ka toidus olevad lisaained.

Kuidas on võimalik allergiat vähendada?
Imiku ja väikelapse toidus tuleks vältida või anda ettevaatusega kõige sagedamini allergiat põhjustavaid toiduaineid: tsitruselised, maasikad, kiivi, mandlid, pähklid, halvaa, kakao, mesi, muna, paprika, tomat, seller, oad, punapeet, koorikloomad (krevetid), kalamari, šokolaad.

Imikule ja väikelapsele võib olla allergeeniks ka porgand.

Sageli ei sobi neile värvilised maiustused ega kauasäilivad küpsetised, aga ka kartulikrõpsud ja ketup. Kauplusest ostetud läikivad õunad- pirnid tuleks koorida, sest säilivust parandavad ained on lapsele ohtlikud.

Ülitundlikkust võivad põhjustada ka kodutolm, toalilled, sünteetilised riided ja vaibad ning kodukeemia vahendid nii aurude sissehingamisel kui puhastatud pindade vastu puutumisel; samuti võivad pesupulber, seep ja kreem tekitada nahaärritust.
Allikas: Haigekassa infobroüür „Väikelapse tervisehäired ja kuidas nendega toime tulla"

Küsi nõu!
Allergialiidu nõuandetelefon
+372 5 069 896
tööpäeviti kella 8–20
ja e-post
info@allergialiit.ee

 

Artikkel ilmus esmakordselt BENU ajakirjas "Ilu ja Tervis" (mai 2015), mis on saadaval kõigis BENU apteekides.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee